Nummõr' 302
Radokuu 11. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Kaivanduisi-vastanõ võitlus sai huu sisse
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi mängujutu
  •  
  • Umalõ kraamilõ Uma Meki märk!
  •  
  • Moisekatsi Elohelü – 15
  • Märgotus
     
  • Midä vanaimä arvanu?
  •  
  • Üts küsümüs
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Ragomada mõtsaga maa
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    väega ropp miis
     
      
    Maaha puhtus!
     
    Loi, et üts täämbädse päävä hullõmbit haiguisi om puhtusõhaigus. Süük om tävvelikult puhtas tettü: piim sais kapin nädäli, ollõputõl kinnitsele tervelt aasta. Kiroti kõrra joba, et kubõmõtäi om naanu vällä kuulma, selle et täl olõ-i inämb kongi ellä. A kubõmõtäi ei olõ kõgõ väikumb elläi, miä inemisele jalgu jääs. Inemine om põh’alik. No om timä joba pisiläisi kallalõ lännü ja om säält hoolõga ello vällä juurman.

    Anomit mõstas feeriga, pääd heedandshõulderssiga, kihä jaos omma dušigeeli. Lats sünnüs, timä jaos omma beebiseebi ja sampooni, valupuhta söögisegu. Liiva ja sitta, nigu vinneaignõ terve lats, ei näe timä inne ku diabeet, astma ja egäsugumadsõ allergia peräl omma. Häti nimekiri om pikk. Gluteenitalumatus, reumaatilidsõ liigõsõhaigusõ ja nii edesi…

    Ku latsõ immuunsüstem ei opi pisiläisi är tundma, ei opi tä ka näide vasta võitlõma. A immuunsüstem om kõva asi, tedä niisama lihtsäle saisma ei jätä. Ku timäl ei olõ pisiläisi, mink vasta võidõlda, nakkas timä vahtsit ülesandit otsma. Tä nakkas egäsugumaidsi kihäst vällänpuul olõvidõ ainidõ vasta võitlõma. Vai viil hullõmb – immuunsüstem või naada võõras pidämä kihä hindä rakkõ. Ku pankreasõn insuliini tegevä raku är häöse – pall’o õnnõ, om edimädse tüübi diabeet peräl.

    Ma soovida säädüsest kinni pitä. Säädüs om pühä! Kraanikaussõ piät olõma nii pall’o, ku euronormi ette nägevä, ja nä piät olõma sääl, kon säädüs ette näge. A mõskmisõ asõmõl soovida ma sinnä kusta!

    Feeri asõmõl või anomit mõskõ kuuma viiga. Helkäjä hamba, nigu kopraunol, saa kõohüdsega mõskõn, kõohüdsest tuud hääd ksülitooli saiaski, a fluoriga hambapasta tulõs rahulõ jättä. Fluori peräst või vähk tulla ja luu hõrrõs jäiä. Hamba läügüse, a muu luu praksva praks ja praks.

    Mul om koton kõik aig pisiläisi olnu nigu muta. Vetsupott om mõskmada, anoma kah, musta rõiva videlese tarrõ piten lajan, gaasipliidi pääl kuiosõ tõist nädälit määndsegi makarooni, kubõ om pügämäldä, tarrin omma pisiläisi täüs ületarõvaiba, midä ei saaki ropsmisõs vällä viiä. Tulkõ küllä! Näeti esi!

    Indiahe lätsi kah nigu kodo. Kõik pisiläse ai käe pistü ja tervüti. Sei uulidsasüüki, es mõsõ kässi ja es pasanda kõrdagi, nigu tõsõ euruuplasõ. Selle et ma ja mu immuunsüstem olõmi sitta nännü – tulõmi mõlõmba okupeeritüst ütiskunnast.

    Ma, muusiän, sai joba sünnütüsmajast hindäle veridse kõtutõvõ, pasandi edimädse kolmõ nädäliga uma pasandamisõ är ja ülejäänü elo kommõnteeri tõisi pasandamist.

    Arvati, et tuu om saatusõ? Ei, tuu om puhtusõpidämisest arvosaaminõ!
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin