 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Inneskine advokaat Saarõ Mall lugõ hää meelega raamatit.
Leimanni Eve pilt | | | | Kimmä meelega advokaat jaga nõvvu viil pensipõlvõngi | | | Leimanni Eve
«Ku kohus olõsi nõun mu man välläsõiduistungit tegemä, sis pää poolõst võisi viil kundõsid võtta külh,» naard Saarõ Mall (74), inneskine Võro liina advokaat, kedä viil parhillaki nõvvo küsümises üles otsitas.
«Selge mõtlõmisõ ja ütlemisega inemine, kiä mõistsõ nätä ja esitä õigusõ-häti ka sääl, kon noid edimädsel kaemisõl paistuki es,» võtt riigikohtumiis Jõksi Henn kokko Saarõ Malle advokaaditarkusõ.
Kipõ mõtlõmisõga Mallele om vastamiilt aiglanõ kohus: pensionil ollõngi piät viil lõpõtama mitmõ aasta tagotsit kohtuprotsesse. Ütes hädä põhjusõs pidä tä segätsit säädüisi, millest saa mitund muudu arvo saia.
Tälle miildü-i ka vahtsõnõ kõrd, kon kohtumiis inne istungit toimikut näeki ei. Otsus sõltus liiga pall’o tuust, kas ummi tõendidõga jääs istungil pääle süüdistäjä vai kaitsja.
Kimmäs saa olla paprõ, mitte inemise pääle
Malle tüüs omma olnu päämidselt kriminaalas’a. Tunnistajit Mall hääs tõendis ei piä, paprõ ja asitõendi omma kimmämbä. Malle pikk tüükogõmus näütäs, et õgaüts näge asja ja saa tuust arvo ummamuudu.Rehkendämä piät ka tuuga, et sakõst inemise ei mälehtä vai ei tiiäki as’ast, a tahtva iks midägi üteldä.
«Ütte vanõmbat naistõrahvast oll’ röövitü ja sis keldrihe kinni pantu,» kõnõlas Mall ütest juhtumisõst. «Kohtun küsse kohtumiis mutikõsõ käest, kas tä tund rüüvli är. Saalin inemiisi iks oll’: kohtumiis, ütenistja, prokurör, tõsõ kannahtanu, valvja, kohtualodsõ kah muidoki jne… Mutikõnõ oll uurnu aigupiten kõik näo üle ja ütelnü: «Üte kaabagu kõik…»»
Ullist tembust iks hääd nahka ei saa
Saarõ Mall oll’ uman advokaaditüün väega põh’alik ja löüdse uutmada viise, kuis umma kundõt pästä. A ku mõni temp oll iks väega ullis käändnü, sis pästä es advokaat kah.
Mallel om meelen, ku ütel mehel võiukasti «kaapõrdaminõ» luhta läts’. Miis tüüt’ kaubabaasin. Üte lõuna aigu näkk’ tä lao iin võiukastõ – noid olõ es saadu sisse nõsta. Täl tekkü tahtminõ säält latsilõ kah matti võtta. A kohegi oll’ vaia nuu panda. Platsi pääl oll’ kasvuhoonõ, kost pässi massinaruumi, ja sääl oll’ keldriluuk. Riput’ sis miis kasti keldriluugi külge.
A trehväs’ vihmanõ aig ja pääinsinöör läts’ kaema, ega vesi luugi kaudu keldrihe ei lää. No ja leüdsegi kasti kätte. Hõigas’ valjuhääldist üle kaubabaasi, et kiä kasti är om käknü, andku teedä – nigunii leüdäs sõrmõjälgi perrä kätte.
Miis naas’ pelgämä. Tõi tassakõistõ kasti luugi külest är ja naas’ tuuga üle raudtii kodo minemä. A rong oll’ iin. Miis pand’ kasti platvormi pääle ja uutsõ rongi iistminekit, a tukk tull’ pääle. Ku heräsi, oll’ rong lännü üten kastiga… Temp tull’ kah iks vällä. Nii viä es mehel kuigi: jäi võiukastist ilma, a kohtun pidi iks vastust andma.
Varajagamisõ-tülü Mallele ei passi: «Inemise omma ahnõ, mõstas umma musta mõssu, sakõstõ omma latsõ mängun… Minno hinnäst olõ ei vara kunagi huvitanu! Ku om varaga köüdetü tülü, tohesi ei väiklases minnä ja tuu piäsi saama inemise umavahel esi klaaritus.»
Tahtsõ ilma õigladsõmbas muuta
Juristioppusõ Tarto ülikoolin valisi Mall tuuperäst, et luutsõ noorõst pääst maailma õigladsõmbas muuta.
Edimädsel kursusõl pakuti külh võimalust kunstiinstituuti üle minnä, kon õkva tetti vallalõ moedisaini oppus. Malle kiusahus oll’ suur: tälle omma eloaig muudsa rõiva miildünü. A armastus hoitsõ Malle tuukõrd Tarton ja nii jäigi tä juuraammõdi pääle.
Advokaat oll’ Mall 1971. aastast. Uma advokaadibüroo – Saar ja Ko – tekk’ tä pääle Eesti esisaisvas saamist ja viil paar aastakka tagasi sai pensionilõ mintüs.
Maakodo om Mallel olnu päält 40 aasta ja sinnä tükis tä iks. Sääl olõ ei televiisorit, raadiot ega aolehti, a om Malle jaos tähtsä mõts.
«Ku liina tagasi tulõ, piät iks kaema, kas olõ ei vahepääl riigipüürdmist olnu,» naard tä.
Mall tund rõõmu tuust, et no pensionil ollõn om ummõhtõgi aigo pall’o lukõ. Raamatist pidä tä väega luku.
Tõsõ Saare Mallest
Tombaku Epp, Tarto Maakohtu Põlva kohtumaja kohtunik:
«Saarõ Mall om väega väärikas, miildejääv ja herre inemine.
Uman tüün oll´ Mall lõpmalda põh´alik – tuud umahust trehväs seoilmaaigu mugu veidemb. Tä kõnõla es kunagi niiüteldä ilosat juttu «süüdläse rassõst latsõpõlvõst», timä jutt oll´ konkreetne ja põhjõndõt.
Vällänpuul kohtusaali näüdäs´ tä kül ka ummi tundit: pahand´ mõnõ kaitsõalodsõga vai oll´ pahanu mõnõ menetlüsosalidsõ üllenpidämise peräst, a muidoki ka rõõmust´ võidu üle mõnõn kohtuas´an. Tä om kinni pidänü ka ummist põhimõttist – mitte võtta kaitsa rasõhit isikuvastatsit kur´atöid tennüid inemiisi.
Muidoki saa ei unõhta Malle kõik aig šikki vällänägemist!»
Kuklasõ Olev, advokaat, büroojagaja 1993. aastast:
«Mall piä es minno kammitsin, lasksõ mul umma tsihti piten minnä, ja nõvvo sai timäga iks ka ildampa pitä.
Mall om tüükas, õkvaütlejä, as´alik, tark, väsümäldä, tsihikimmäs. Ausa – vahel liigagi...» |
|
|
|
