Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| Värtoni Anti sefiiritordiga.
Kuulmetsa Heli pilt | | Tordimeistrimiis Värtoni Anti | | Kuulmetsa Heli
«Mullõ om kõik aig miildünü inämb makõt süüki tetä ku soolast,» ütel´ tordimeistri Värtoni Anti (34), kiä om tennü paarkümmend tonni tortõ, perämäne «hitt» om Urvastõ kama tort.
«Olõ juba kats kamatorti tennü, üts näist oll’ Ess-suu teemalinõ, Ess-suust kor’atuisi kurõmarjuga,» selet’ Värtoni Anti.
Torditegemise man omgi täl üts põhimõtõ: tuu jaos tarvilik kraam piässi olõma peri võimalikult lähküst. «Iks uma kana muna ja uma külamehe tett jahu. Vaihõlõ ja pääle umast mõtsast vai aiast kor’adu mar’a,» selet’ meistri. «Tuu martsipanist ja suhkrumassist tettüisi ilustuisi aig nakkas aigupite müüdä minemä.»
Anti ütel’, et muiduki piät inemiisile inne seletämä, mille tort tummõ om ja nii kõllanõ ei olõ ku innembide. «Täüsteräjahust ei saaki nii kõllast kuuki ku valgõst püülist. A maik om sama ja tervüsele kasuligumb kah!» kitt’ tä.
«Kõgõ esierälidsemb ja keerulidsemb tort, mis ma tennü olõ, om olnu silm, et tuu olõssi iks nigu peris ja õkva kaessi sullõ otsa,» selet’ Anti.
Antsla muusigakuul telse valgõ siibklavõriga tordi. Valgõst suhkrumassist klavvõr näkk’ peris klavõri muudu vällä.
«Nuu piinü vidinä, midä tortõ pääle tetäs, ei olõ sukugi rassõ, piät õnnõ nippe tiidmä,» selet’ Anti. «A ega ma noid vigurit nii väega esi ei tiiki, aigu lihtsäle ei olõ. Ku kiäki taht midägi keerulidsembät, sis om mul hää kompanjon Bergmanni Karille, kes mullõ tarviligu viguri valmis tege.»
Anti om kaenu vällämaa telesaatist, kuis muialpuul noid uhkit elusuuruisi tortõ tetäs, kas sis inemiisist vai näide eläjist ja massinist.
«A ega noil pääle ilusa vällänägemise määnestki hääd maiku kül ei olõ, pall’as sai õnnõ, kreemiga kokku kleebit,» põrut’ tä. «Mu meelest piät tordi maik vällänägemisest üle käümä. Tort või külh illus olla, a ku maik halv om, sis su käest inämb torti ei tellitä.»
Suurõmba tordi omma Antil olnu 20kilolidsõ – kooli juubõlidõ jaos. «Tii õks egä nätäl paar tükkü, päämidselt sünnüpäivis ja pulmõs,» ütel’ meistri. «Üte süüdävä postkaardi olõ kah tennü.»
Jaga tordi- ja söögitegemise kunsti
Värtoni Anti tege hää meelega tortõ ja muud süüki üten Urvastõ kandi naisiga ja oppas näile ummi nippe.
Vahtsõaastakuu 12. pääväl oll’ Urvastõ seldsimajan jälki sääne köögipäiv.
Seokõrd küdseti Anti seletämise perrä munakuuki, tetti päälepandmisõs võiukreemi ja sefiiri. «Ei olõ nii, et ma mugu oppa ja naasõ kullõsõ, ma opi näide käest kah pall’u asju. Seokõrd sai mitu nippi, kuismuudu viil sefiiri tettü om, ma tiidse õnnõ ütte muudu. Nüüt proovi tõsõ kah perrä,» selet’ Anti.
Torte tege Anti uma põhitüü, kokaammõdi mant. Kokas tahtsõ tä juba latsõn saia.
«Ega mullõ imä tettü söögi väega es miildü,» kõnõl’ tä. «Mitte tuuperäst, et nuu olõssi halva olnu, a olliva igävä ja lihtsä, saiva ruttu valmis. Midägi parõmbat ja põnõvampa olõssi tahtnu, a imäl oll’ pall’u tüüd ja täl es olõ söögi pääle aigu raisada.»
Ehitüse päält pliidi taadõ
Õkva pääle põhikuuli Anti Tartuhe 44. kutsõkuuli kokas opma es päse – tahtjit oll’ nii pall’u. Sis läts’ tä Vanna–Antsladõ ja opsõ sääl neli aastat ehitüst.
«Kai, et saa keskharidusõ kätte ja sis kae, mis edesi saa,» selet’ miis. «A kokas opmisõ isu üle es lää ja nii lätsigi vahtsõst pruuvma.»
Uma ammõdi man Antil kül ehitüse kotsilõ opitut vaia ei olõ lännü, a kotu om õks kõik aig vaia kobista, sääl kulusõ tiidmise är.
«Tsipa aigu olli Vilde pubin tüül ja sis lätsi laiva pääle kokas,» jutust’ Anti ummist edimäidsist koka-aastist. «Tuu oll’ põnnõv aig. Ega koolin ju periselt midägi ei opi, õnnõ kuiv jutt paprõ pääl. Peris kooli saigi ma laiva pääl. Mõtlõminõ, tüü planiirmine, kipõlt tegemine – kõik tuu tull’ laivan tüül ollõn. Victoria laiva pääl oll’ meil vallalinõ küük, kon sis inemise saiva kaia, kuis koka süvvä tegevä. Mul omma Nõiariigin kah köögiussõ vallalõ, ku ma süvvä tii. Hää meelega näütä ja kõnõlõ inemiisiga, ku näil huvvi om.»
Antil om üts unistus kah: kävvü Pariisin ja sääl mõnõ uulidsakohvigu köögin tüüd tetä: «Vot tuu olõssi joba kõva sõna. Vast om kiäki nõun sponsor olõma?» | | | Värtoni Anti tettü Antsla muusigakooli tort.
Pilt eräkogost | | | Värtoni Anti tettü Ess-suu kamatort.
Pilt eräkogost | | | Värtoni Anti tettü silmatort.
Pilt eräkogost | |
|
|
|