Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
Kirä | | Süändlämmistäv juhus
Prõlla kõnõldas pall’o tuust, et suur hulk latsi ei saa egä päiv kõttu täüs.
Mul oll’ söögipoodin süändlämmistäv juhus. Kõndsõ poodin, ummin mõttin, et midä osta ja midä õdagus süvvä tetä.
Sis karassiva mu manu kats väikest poiskõist. Üts näist küsse: «Olõssi teil 15 senti meile anda? Meil jääse õkva nii pall’o saiakõisi ostmisõs puudu.»
Ma otsõ karmanist, löüdse 20sendilidse. Anni tuu latsilõ. Nä tenssivä minno ja anniva viiesendilidse tagasi. Ma jäi kaema, kuis poiskõsõ saiakapi manu lätsivä.
Hää, lämmi tunnõ oll’, et sai latsilõ tsipakõsõ abis olla.
Arujõe Minni, Tartost (Kruutusõlt peri)
Euro- vai mõtsapeldik – kumb parõmp?
Tuu oll’ päält kümne aasta tagasi, ku meile naati naid euronõudit kõvastõ pääle pressmä, esieränis turismitalodõ pidäjile.
Edimädse kõrrana pidi är häotäma väläpeldiku ja elämiste vii sisse tuuma. Sinnä pidi tegemä euro-WC.
Niisama oll’ küükega, kon pidi olõma egä juur- vai köögivilä jaos esi kraanikauss.
No hädäga pall’o turismitalo pidäjä teivä kah, midä näide käest nõuti. A näide ärile tuu külh kasus ei tulõ.
Ku turisti siiä tulõva, sis edimädsen järekõrran otsitas noid talusit, kon peldik talo takan mõtsa veeren, kos saat silmnäo mõskmisõs kaost vett võtta jne.
Ütesõnaga, nä tulõva säält suurist liinust, et löüdä mi mant rahu ja vaikust, lähkümbät maaello.
Külälise tahtva saia mõnnu tsirgulaulust ja jalutuskäükest mi mõtsu ja soiõ pääl.
Nä tahtva tunda hinnäst häste mi imeliidsi järvi ja jõki veeren, kon võit nii tsukõlda, kalla püüdä ku niisama loodsikuga sõita.
Midä lähembäle luudusõlõ, midä näil jääs kõrrast veidembäs, toda parõmp.
Meil ka või taa asi tulla mõnõkümne aasta peräst, ku massilinõ lakõsragominõ iks edesi lätt.
Sis tiiäki-i, kohe piät sõitma vai lindama, et kuulda ööbigu laulu, käo kuukmist, rebäse keväjäst haukmist ja kitsi mökitämist.
Loodami, et mi põlvkunnaga toda ei juhtu. A ei tiiä midägi, ku suuril herril taa rahaahnus ei lõpõ ja mudsokõnõ vahel kotost är lätt.
Johansoni Madis |
|
|
|