Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Kõomahlast saa siidrit
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Keväjä om Võrumaal iks kõomahla juud ja tuud ka hapnõma pant. A kõomahlast või tetä ka tõistsugust juuki, midä või piäaigu et siidris kutsu.

    Tartu miis' Männiste Heigo (45) tege uman maakotun Saru külän ka seo kevväi kõomahlast hapund juuki.
    Männiste Heigo korjas kõomahla 50-liitriste ollõanumadõ ja pand käümä. 
    Et mahl ülearvu hapnõs es lännü, tulõ tuu ollõpunds'u sisse kinni panda. «Mu kodukandin
    Padisel om kõik' aig mahlast kääritedüid juukõ tett,» kõnõlas Heigo. «Naabrimiis' pand' pärmi kah ja kutsõ tuud sõs «pätisampusõs». A ku ullis jäiä ei taha, sõs om ilma pärmildä joogil tegeligult parõmb maits.»

    Männiste Heigo pand' minevaasta 50 liitri mahla kottalõ 200-grammidsõ paki rosiniid, veidükese tsitronikuuri, tsukurd alla kilu – ja sulg' ollõpunds'u kõrraga kinni.

    Tä tahtsõ ülejärgmine päiv pärmi kah sisse panda, a sõs oll' kard joba säändse truki üles võtnu, et es saa inämb vallagi tetä.

    Mai lõpun naati mahla ollõanumast juuma ja tull' vällä, et oll' väega hää saanu: klaar', hapnõ maidsuga ja väega väikese alkohooliprotsendiga siidritaolinõ juuk'. Hainaaos tuud inämb es jakkugi, nii hoolõga larbiti.

    Heigo esi arvas', et kraat' tulõ tegeligult tsukrõst – midä rohkõmb panõt, tuud kõvõmb saa. Kas pärmi üldse vaia om panda, tuud ei mõista tä arvada. A kinnilidsen anuman hoitminõ om egäl juhul parõmb ku lihtsäle purgin hapataminõ.

    Viinamiihile üts' väikene hoiatus: plast'mass'putli varjants' ja tsukru manupandminõ ei sünnü vist külh kokko, selle et ollõpunds'u manomeetri näüdäs' mineväaasta küländ suurt trukki ja trukk' või putli lahki lüvvä.

    Timahavva lupa Männiste Heigo jälleki ollõanumatävve kõomahla käümä panda. «Kolm päivä korjat ja kuus aos om karastusjuuk' umast käest, miä sääl inämb märki om,» kitt tä.
     
    Ilma rahalda roht 
      
    Kukki kõomahlal olõ-i alasi väega makõt maitsu, om timä seen mitmiid kasulikkõ ainit, miä avitasõ pall'udõ haiguisi vasta. Kõomahla seen om C- ja PP-vitamiinõ, provitamiin' karotiini, tsukruid, õunhapõt, rauda ja tõisi ainit.

    Kõomahl avitas lahku kusõmõ- ehk põiõkivve, pand neeru tüüle ja aja ülearudsõ soola kihäst vällä. Kõomahla piässi keväjä juuma nuu, kedä vaivas podagra, reuma, tursõ vai kinkal om veri halv.

    Paju Aili soovitas kõomahla juvva üte klaasitävve kõrraga 2–3 kõrda päävän seeni, ku värskit mahla jakkus. Hapus lännü mahl pand kah neeru häste tüüle.

    Ku latsõ vanast sõnna es kullõ, anti näile kõosõira! A kuis tuud tetä, mi ei oppa.
     
      
    Läte: Internet 
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kas ammõtnikõl silmä pääst vällä?
     
    Ruitlasõ Olavi, miis'
     
    Viimädse ao uudissist muutva kõgõ inämb ilma paavsti ärkuulminõ, kesk-eräkondlasõ Repsi Mailissõ puu otsast allasadaminõ ja Roodsi riigiammõtnikõl hotellen pornokaemisõ ärkiildmine.

    Paavstist saa ma häste arvo. Mailissõ-plikast kah: esi olõ jo kah latsõkõisiga egäle poolõ roninu ja kõik'võimalikkõ ull'uisi tennü!

    Usu-i taad juttu, et Mailis, vuks' peon, peede-sadamisõ ohun läbikõnõlõmiisi iist puu otsa pagõsi ja hindä ärtapmisõs persealodsõ ossa läbi saagsõ! Mailis-plikal om sissu, tä olõssi innembi Andsipil jala alt saag'nu, ku hindäle käe külge pandnu!

    A et Roodsi riigi ammõtnigu tohe-i inämb pornot kaia, tuu om külh jällelt ülekohtunõ! Niigi om Roodsin päält tuud, ku prostituudi-teenussõ ostmisõ iist karistus sisse säeti, litse arv poolõ pääle kokko kuionu! Määndsegi pandakaru välläkuulmisõ peräst mindäs ullis, a litsele tõmmatas saman süämerahuga tuli sälgä!

    Ma taha nätä tuud päivä, ku ilman litse vähämb om ku vihmamõtsu ja pandasiid. Sõs teküs hirmudu paanika, litse naatas kunstligult pall'ondama, kaitsma ja näil silmä pääl hoitma. Sõs ei saa inämb mõni vuksiga puu otsa ronni, selle et egäle poolõ pandas sildi: «Lits, kohe sa ronit!» ja «Ärke lööge litsi!»

    Seo kuradi «väärkohtlõmisõ» jutt aja marru! Inemise-kaubandusõ definitsioonin om seen, et inemise-kaubitsõmisõ ohvri nõunolõk' olõ-i tähtsä. Ehk – litsi käest ei küsü tuud, midä timä arvas, mitte kiäki. Et ku ma olõ naasõs sündünü, omma mu kihäosa kõrraga määntsidegi säädüisiga reguleeridü ja ma ei või noidõga kõiki asju ette võtta.

    Roodsi om ull' riik'. Pia naatas sääl riigiammõtnikõl silmi pääst vällä tsusk'ma! Kuis sa muidu toolõ pornokaemisõlõ kõgõ kimmämbält lõpu tiit? Pornot om jo umbõlõ pall'o, a egäl riigiammõtnigul om õnnõ kats' silmä!

    A pederastõ liidu ommava saman umbõlõ avvustõdu! Naistõrahvalõ ei või väiku tonksu iist massa, a noidõ tegeläisi tonksutamisõ võit pall'odõn maiõn pühhi abielusidemiidega sisse õnnista! Hallõluuja!

    Jääski tunnõ, et pederasti ommava heterodõlõ sõa kuulutanu? Ärkuulnulõ paavstilõgi hiidetäs põrõhõlla ette vanamoodulisust: tä es olõ eloaol pededega nii liberaalnõ, ku vaia olnu! A Johannõs-poiss' oll' piiblit lugõnu – sääl jo selgelt kirän, et Aadama külleluust joht miist vällä es tahvitsõda!

    Inemise! Jätke litsi rahulõ ja kaegõ süämerahuga pornot! Mõnõn as'an tulõssi olla vanamuudsa ja mitte taganõda pedede päälekäümisel ummist põlisväärtüisist!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Aprilinali

    Võrost peri miis'tudõngilõ sõidi Tartohe küllä Tal'na sõbra. Oll' 1. april' ja kõnõldi tuustki, määnest aprilinall'a om kunagi tett.

    Üts'kõrd ollõv avaligun kotussõn naisi kemmergu ussõ pääle pant silt' AVARII, nii et vaesõ naasõkõsõ pidivä hiil'mä kõrvalõ miihi kemmerguhe.

    Aig linnas' lõbusalõ, tudõng' kostit' küläliisi tsäiviiga. Ku tä kanni vahtsõst pliidi pääle oll' pandnu, ütel' tõtõlidsõ näoga: «Tiiä-i, miä saa, meil om kah kalitoori pääl kemmergun avarii!» Külälise jäivä tedä hiitünült vaht'ma. Oll' joba kavva istut, hulga vett kerre larbit – tuu taht jo vällälaskmist! A tudõng' kitt' pääle tsill'okõist pausi, et õnnõs oll' timä jutt kõgõst väiku aprilinali!

    Keväjäne vingõrpuss'

    Võro keskkooli tütrigu ja nuurmehe kävve vanast keväjä liinapargin trehvämän.
    A sis naati äkki õkva noidsammu nuuri järgmidsel pääväl koolin küsümä. Noorõ sai arvu, et näil hoiõtas silm pääl.

    Kats' tütrikku mõtli tuu perrä uuri. Üts' pand' vanamuti muudu rõivilõ, tõnõ vanamehe rõiva. Rätt' tõmmati päähä ja kaabu vaotõdi silmi ette. Nä asti hilläkeisi müüdä pargitiid, esi lassõva silmil räti var'ost ja kaabu alt ringi kävvü. Üte puhma takan oll'gi miis' – näide koolioppaja.

    Noorõ armastaja kolisi pääle tuud Juudiparki. A «vanapaar'» käve pargin valvman seeni, ku pikä nõna saanu komblusvalvur' sääl inämb es luura.

    --------------------------------------------------------------------------------------

    Mõtsavaras politsein

    Külämiis' oll' umast tagasisaamisõ pääl mõtsast salaja kuurma palkõ möönü, vahele jäänü ja and' nüüd politsein seletüisi.

    Ülekullõja oll' uma valla konstaabli. Tuu lugi mehekesele ette, määndse jutu tuu piässi paprõ pääle pandma: «Kirota: «Sooritasin ebaseadusliku raie…» Külämiis' vasta: «Miä tuu tähendäs?» «Ah et miä tuu tähendäs? Kas võtit mõtsa? Nii. Kas papõr' oll'? No vot, es olõ. Sõs kirotagi nii: «Sooritasin…»»

    Konstaabli jakas': «Mille võtit mõtsa?»

    «Ull' iks olli,» kohmas' külämiis'. «Hää külh ull', a mis mi seletüste kirotami? Kas rahha oll' vaia?» pin'se politsei edesi. «Vast' sõs oll' kah,» arvas' külämiis'.

    Politsei uurõ edesi: «Miä sa tuu raha iist ostit?»
    «Midä tuu iist iks ostõtas… No kül sa tiiät! Noh… toiduainit,» vinüt' miis'.
    «Sõs kirotagi nii: «Sooritasin ebaseadusliku raie – koma – sest vajasin raha toiduainete ostmiseks. Punkt'.»

    Saarõ Evar


    Liinakass' ja puutrihiir'

    Elli kõrd kass', kinkalõ miildü puutrihiir'. Tä arvas', et sääne omgi peris-hiir'.

    Üts'päiv, ku pernaanõ nakas' puutriga tüüd tegemä, tull' vällä, et hiir' oll' purus. Tuu oll' kül kassi tüü.

    Pernaanõ pidi vahtsõ hiire ostma. Mõni päiv ildampa oll' hiir' jälleki purus jüret.

    Sõs mõtõl' pernaanõ hiire hindäga üten võtta, ku puutri man tüütegemist parajalõ olõ-i.

    Üte kõrra tä unõt' ummõtõgi hiire üten võtta. Pääle tuud oll' hiir' hoobis kaonu. Kass' oll' hiire är käk'nü.

    Pernaanõ mõista es muud, ku läts' lemmikeläjäpuuti ja ostsõ säält kõrraligu karvadsõ mänguhiire. Tull' kodo ja and' tuu kassilõ. Tuust aost pääle es putu kass' inämp puutrihiirt.

    Vuksi Piret,
    Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi
    4. a klass'

    Eichenbaumi Monika
    Võro Keskliina gümnaasiumi
    5. b klass'
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõgõn ilman om jõud, miä tüütäs pentsujaama- ja diskokultuuri vasta.

    Kama Kaido sõnno perrä pästetäs umakultuuri egäl puul maailman (ETV Mõtõlus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!