Nummõr' 301
Vahtsõaastakuu 28. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Eesti hobõsõ aastak
  • Uudissõ
     
  • Adsoni luulõ üten raamatun kuun
  •  
  • Lõõdsamiihil om Kikka-aastak
  • Märgotus
     
  • Kultuuriministri Tiiduse Urve: tekkü huvi tetä suvõl Võromaal pikemb tsõõr
  •  
  • Kohe kaova hää
    as´a?
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Tordimeistrimiis Värtoni Anti
  •  
  • Kimmä meelega advokaat jaga nõvvu viil pensipõlvõngi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Tsooru miis Jõela Jarek uma viie eesti tõugu hobõsõga.
    Harju Ülle pilt
     
    Eesti hobõsõ aastak
     
    Harju Ülle

    Seo riidi, 31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

    «Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

    Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari.

    «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

    No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

    Naasõ suuv jäi pääle

    Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’.

    «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.»

    Et võtta eesti hopõn, tuu otsus tull’ tundõ perrä. «Araablase, nuu omma imeliku: suur kere ja väikene pää. Torikas olõ-i algaja jaos, eestläne om kõrgusõ (1,5–1,6 m) poolõst täpselt paras ja julgut ka latsõ sälgä panda,» ütel’ Jarek.

    Tä naas’ pääle üte hobõsõga, a tiinõ märä tõi pia varsa. Sis võtt’ tä ka üte tori hobõsõ, a tuuga es olõ Jarekil nii hääd klappi. Süä kisk’ iks eesti hobõsõ poolõ.

    «Mõtli, et saa uma panusse kah panda, eesti hobõst tsipa areta ja kaia, et ohustatu tõug iks parõmbidõ alalõ olõssi,» selet’ Jarek.

    Säidse aastat tagasi tõi tä Hiiumaalt viil kats hobõst mano. Tä parand’ eesti hobõsõ sorti veidükese suurõmbas – esi jo 1.90 miis. «Hiidlaisil-saarlaisil om Soomõ turg takan ja hobõsõ piät olõma madala: väikese suumlasõ kah julgusõ sälgä ronni.»

    Kas eesti hopõn om olõmisõ poolõst kah eestläne, nigu kõnõldas? «Ku ma ummi hobõsit kae, sis või külh üteldä, et eks taa sääne põikpäine om! Võtat tuusama Ralla: ku miildüs, tulõ sõitma, a ku ei taha, sis aja iks tagumisõ poolõ ette ja peris hää meelega sääl takan ei taha saista! Vasta tallisaina omma mõnõ kõva paugu käünü ja laudu om kah murtu. Mõnikõrd olõ hobõsõ sälläst maha ka sadanu, a kundi omma terves jäänü.»

    Jarek sõidutas hobõsidõga umma peret (naanõ ja kolm last), külälatsi ja ka Antsla latsiaialatsõ tegevä vastlasõidu iks timä hobõsidõga.

    «Sadula saat kats-kolm kõrda suvõ joosul sälgä, eks nä rohkõmb esiliikuva muruniiduki omma!» ütel’ Jarek.

    Suguvõsa avitas hainaga

    Hobõsidõ hainamaa om Jareki vanõmbidõ man Pulsti külän. «Imä-esä abiga saa haina tettüs ja kaara kasvatõdus, sõpru abiga viä haina sisse,» selet’ Jarek. «PRIA tugi om kah takan: haina ja kaara raha saa tagasi.»

    Jarek rehkendäs, et ku om viis hektärri hainamaad, saa joba kattõ hobõst pidämä naada.

    Tä ütles inemiisile, kes hobõst tahtva võtta, et võtku sis joba kats tükkü – hopõn om kar’aelläi.

    Hobõsõ pidämises piät rahumiilne olõma ja aigu löüdmä. Lats võissi olla 10–12aastanõ, ku saa vanõmbidõ mant hobõsõ iist hoolitsõmisõga pääle naada.

    Eesti hobõsõ pidäjä omma Jõela Jareki jutu perrä õigõ «hobõsõinemise».

    «Ku lähät eesti hobõsõ pidäjä manu, sis näet, et inemise hoolitsese eläjä iist inämb ku hindä iist, tavalidsõlt om hobõsõ jaos ehitedü ka väega kõrralik tall,» ütel’ tä.

    Jareki jutu perrä tahetas eesti hobõsit osta eski parõmba meelega ku tõist tõugo hobõsit, a iks om näid rassõ müvvä. «Eestläst nakkat kolmõtsõlt oppama, viie-kuvvõtselt saat maaha müvvä,» rehkend’ tä. «Vahtsõ inemise tahtva valmis hobõst – verinuurt ei julgu kiäki võtta.»
     
    23aastanõ Ralla om kümne varsa imä.
    Harju Ülle pilt
     
    Eesti hobõsõ Eestin

    Tõvvoraamatun om parhilla 2397 eesti hobõst.
    2013. aastal sündü 204 eesti tõugo varssa.

    Läte: Eesti hobõsõkasvatajidõ selts


    Ohustõdu eläjä toetus eesti hobõsõ pidäjäle

    PRIA mass eesti hobõsõ iist ohustõdu eläjä toetust 186,62 eurot aastan.

    2013. aasta toetusõ saaja:
     
     
    Toetusõ saajit
    Hobõsidõ arv
    Põlva mk
    8
    11
    Valga mk
    11
    29
    Võro mk
    20
    35
    Eestin kokko
    353
    1698
    Läte: PRIA  
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin