Nummõr' 299
Joulukuu 31. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri
  • Uudissõ
     
  • Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti
  •  
  • Vahtsõnõ joululill
  • Märgotus
     
  • Mi talendi täämbä ja tulõvikuh
  • Elo
     
  • Aasta eläjätohtri om kimmäs oppaja
  •  
  • Urvastõ vallan naati tegüsit nuuri tennämä
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Terädse noorõ: maakoolist saa hää haridusõ, ku esi oppi tahat
     
    Mi talendi täämbä ja tulõvikuh
     
    Eesti kõgõ terätsembä inemise eläse Harjo-, Tarto- ja Võromaal, tull’ ildaaigu vällä rahvusvaihõlidsõst uurmisõst (PIAAC). Võro maakunna suurõ inemise omma viil kõgõ tublimba lugõmisõst arvosaaja ja tehniliidsi küsümiisi lahendaja. Kaimi Võromaal ümbre, kas täämbädse targa ja truksa latsõ laskva luuta, et tuu ka edespite nii saassi olla.
     
    Kriguli Adeele-Ann
    Orava põhikooli 7. klass
     
    Umah maakunnah võitsõ Adeele-Ann imäkeeleolümpiaadi ja om är märgit parõmba kirotajana koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõl.

    Koolih omma hinde õnnõ väega hää. Pääle kuuli opp Adeele-Ann muusigakoolih flüüti ja klavõrit.
    Timahava säädse tä hinnäst üles Maxima tulõvigutalendi konkursilõ ja sai säält stipendiumi.
     
    Kottise Jan-Mattias
    Põlva keskkooli 7. klass
     
    Jan-Mattias eläs Põlva vallah Rosma küläh ja om kõva laulumiis ja ilolugõja.

    Tä om saanu mitmit avvohindu poiskõisi lauluvõistluisil ja ettelugõmisõ konkursõl.

    Parhilla mäng Jan-Mattias Põlva harrastustiatrih võrokiilseh näütemänguh «Perändüs» kar’apoiskõist.

    Opminõ lätt Jan-Mattiasõl nii häste, et tä om kooli avvotahvli pääl.
     
    Leesalu Mirjam
    Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 8. klass
     
    Mirjam om kõva kirotaja. Timä jutu omma saanu avvohindu mitmõlt jutuvõistlusõlt. Muusikaga tegeles Mirjam pilliansamblih ja laulukoorih. Minevä aasta sai tä tulõvigutalendi avvohinna. Avvohinnaraha iist käve tä imäga Londonih. Nii läts’ täüde suur unistus, kogosi vahtsit mõttit ni sai mano vahtsit tutvit.

    Minevaasta oll’ Mirjam maakunna inglüse keele viktoriini võitja. Timahava oll’ Mirjam parõmbidõ siäh võro keele ja kultuuri tundjidõ võistlusõl «Ütski tark ei sata taivast».
     
    Timmi Tõnis
    Parksepä keskkooli 3. klass
     
    Nuuri vällämõtlõjidõ konkursil sai 2. kotusõ Tõnisõ «Lipuheiskaja». Tuu om sääne abimiis, et vanalinemisel ei tulõssi lipu ülestõmbamisõs saina pite üles ronni, a saa tarõst nupu vaotamisõga lipu üles tõmmada. Targõmba mehe uurva jo, kuis lipu ülestõmbaja tegemist alosta.

    Pääle vällämõtlõmisõ om Tõnis viil laulu- ja spordimiis ni joonistaja. Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirot’ Tõnis kõgõ parõmba latsõ-jutu, mis ilmu eelmädseh leheh.
     
    Kas maakoolist saa hää haridusõ?

    Tõnis: Jah.

    Adeele-Ann: Saa iks, kõik oppaja saava rohkõmb aigu egä latsõ jaos.

    Jan-Mattias: Maakoolist saa täpselt sama hää haridusõ nigu ütskõik määndsest tõsõst. Piät õnnõ esi oppi tahtma. Ma taha nii põhikooli ku gümnaasiumi Põlvah lõpõta. Oppaja võissi kül vähä rohkõmb arvusaaja olla. Latsilõ tegevä huvvi hää hinde. Ku hinne om katõvaihõl, sõs pankõ iks parõmb hinne. Kehvemb hinne tekütäs õnnõ jonni.

    Mirjam: Maakoolist saa niisama hää haridusõ ku liinast. Olõnõs opjast hindäst, ku pall’o esi tahat ja viisit oppi.

    Midä piässi kodokandih parõmbas tegemä, et sääl hää ellä olõssi?

    Tõnis: Kõik om häste, a koolih võissi võro keele tunni olla. Ja säändse tunni, koh vahtsit asjo vällä mõtõlda saa.

    Adeele-Ann: Mu meelest om parhilla jo kõik väega häste.

    Jan-Mattias: Põlva om illos ja rahulik kotus, mullõ miildüs siin nii, nigu om. Siin om muusigakuul, koh saa laulmist ja klavõrimängu oppi. Omma hää spordivõimalusõ. Om tiatri, koh ma mängi hää meelega egäh etendüseh. Sääl om väega hää seltskund. Ma olõ Põlvaga rahul, tah om hää ellä.

    Mirjam: Ma arva, et mul om olõmah kõik, midä vaia. Ma olõ õnnõlik õkva säändse elo üle, nigu parajahe om.

    Määndse omma tulõviguplaani?

    Tõnis: Ma taha vahtsidõ asjo vällämõtlõjas saia. Opma lää Tarto ülikuuli, a mis ala pääle, tuud viil ei tiiä.

    Adeele-Ann: Parhilla ma viil ei tiiä. Ma olõ-i viil otsustanu.

    Jan-Mattias: Tulõ lõpõta põhikuul ja gümnaasium. Kimmähe taha sõs edesi oppi näütlemist ja laulmist.

    Mirjam: Ma lää Tartohe gümnaasiummi, kas Miina Härma vai Treffnerihe. Perän tahassi Tartoh ülikoolih aokirändüst oppi ja kiränikus saia.

    Kas tahat tulõvikuh kodokandih ellä?

    Tõnis: Tahassi iks.

    Adeele-Ann: Tahassi külh, selle et tah om illos ja hää ellä.

    Jan-Mattias: Põlva om mu lemmikkotus. Tahassi tah ellä ka edespite, a tuu jaos, et uma unistusõ täütä, piä minemä kavvõmbahe opma. Kunagi tahassi iks tagasi tulla.

    Mirjam: Tulõvikuh tahassi Eestih ellä. Kõik Eestimaa liina omma hää, ma võissi ellä Tal’nah, Pärnoh, Tartoh vai eski Kurõssaarõh. Ütskõik kohe elo minno vii, ma tulõ iks toimõ. A Võro om mu kodokant ja ma tunnõ kõgõ, et olõ siist peri. Ku tulõ hää võimalus vällämaalõ opma vai tüüle minnä, sõs är kül ei ütle. Niimuudu opissi parõmbalõ kiili kõnõlõma ja tuu om jo hää.

    Küsse Säinasti Ene
       
     
     
     „Tagamõtsa“ ETV-n 
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
     
       
     Uma Internetin