Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Egäl aol uma imä
     
    Eesti Imä ja rahva tarkusõ sammas*
      
     
    Visseli Agu, märgotaja
     
    Ausambist om pall'u juttu ja tüllü olnuq. Mu meelest saa Sissasõ Hansu pakutu Eesti Imä ausamba tetäq sändse, et sääl om kõik' seen – au imäle, syamehhile ja rahva tarkusõlõ.

    Tuu imä avvustamisõ sammas piäs olõma suur' kivist vai ravvast madonna, kel om kummagiq nännä otsan pois'kõnõ, üts' om s'aksa kiivriga, tõnõ om pilotkaga. Selgelt piäs olõma nätäq, et üts' poiss' om Hitlerist, tõnõ Stalinist märgit.

    Imäl võissi aga üsän olla eski kolm poiga – üts' läts' fašistõga, tõnõ kommunistõga, kolmandat või ristiq sys õigõ eestläne, kiä mõistsõ kuigina kõrvalõ hoitaq vai oll' sääne hod'okõnõ, kedä kumbkiq vägi es tahaq. Sys saa tuu andsambli – kolmiguq pojaq ja imä – tähendüst manuq.

    Kolm poiga katõ nännä otsan, tuu ei olõq lihtsä asi, mändside näkõ vai synnuga tuu pesäkond kõrda saa! A ka eesti rahva lugu 20. aastasaal ei olõkiq olnuq sukugiq lihtsä.

    Või-ollaq tulõssi nuuq kolm pois'kõst hoobis kuigiq tõistõ postamendi otsa säädiq, kaesõq-imehtäseq näütüses kusiraudsigupessä vai Euraasia kaarti. Tuud piät viil märk'mä.

    Sissasõ Hans om tahtnuq, et avvusammas Eesti Imäle ei tohissiq ollaq poliitilinõ. Tuud maqkiq kynõla, ei määnestkiq parteid vai poliitikat! A tarkus vai syna piäs sääl olõma ja kavvõlõ nätäq. Ja tuu kuju tarkus ei saaq ollaq väega korgõ vai jumalik, nii et ilma kursuisil käümäldäq ärkiq ei tunnõq.

    Imä tähendüs om muutunu läbi aastasatu. Väegaq vanast aost om naisi kuiõ löütü, noid, midä kiviao Veenuisis kutsutas. Mynõl puul säedäs sändsit parlaq kah üles, a vyyras jääs. Niisama ei sünnüq imä kujus alastõllaq Hämärik Talliina kaubamaja mant.

    Miä om eestläse elutarkus? Vahel üteldäs, et tuu ollõv kohanõminõ. Paar'kümmend aastat tagasi kynõldi, kuis edukas eesti miis' kohanõs: algusõn oll' SSin, a perän nakas' KPSSiga asju ajama.

    Ei tiiäq, kas eläs myni sääne vanamiis', kiä om lännüq läbi SSi ja KPSSi ja om nüüd mädsegiq Isamaa vai ResPublica nimekirän? Piäs õkva üle maa ots'ma ja kaema.

    Ku sääne miis' lövvüs, sys tuu piäs erilidse aumärgi saama, nimetüse Mister Eestläse Kohanõminõ.

    Sääne kolmik, nigu ma seledi, juhatas viil mitmit asju selgüsele. Piäs pandma mõtlõma, midä tähend' 20. aastasaal ollaq meesterahvas ja tulõ otsapiten feminisminiq vällä. Sändsen ausamban om kuun nii naisi ku mehhi eluprobleem'.

    Mõnikõrd üteldäs, et meheq ommaq jäänüq viletsäbäs ku vanast. A mis jääs inemisest alalõ, ku tä piät ummi värve ja pagunit vahetama, ku ei saaq ilmaasju tõsitsõlt võttaq egaq uskuq. Egä syavägi taht vannõt, suurõmb osa mehhi om pidänüq 20. aastasaal vannõt vahetama.

    A vandõ vahetus ei olõq nii lihtsä niguq lukõq entel-tentel-trika-trei! Sakõst käü tuuga üten vangimaja vai laagri, pall'u kuid vai aastit. Sääl pestäs vai tulõvaq esiq hambaq suust vällä. Mynõl tulõ vandõvahetusõ peräst massahaigus, tõsõl ei piäq närviq. Kes võtt kergele, tuu omgiq kergekene.

    Selge, et imä tähendüs om olnuqki säänest mehhi sebimist kuun hoitaq. Tuuperäst olguq ausambas üts' suur' imä, mitmõsugumadsõq väikeseq pois'kõsõq üsän.

    A 21. aastasaa imä? Nüüd omma naistõrahva koolitõduq, rabõlõsõq tüüturul ja muun võitlusõn. Nüüd piät imä pääle hällülaulõ tiidmä, midä projektõ sisse säädiq.

    Või-ollaq niimuudu kujutaq 21. aastasaa immä – istus, väikeseq pois'kõsõq üsän mässäseq pagunidõ ja parteide peräst, imä nännä peräst.

    Imä esiq vahis arvudi sisse ja massiir' kavvatsõst vaht'misõst saadut kaalaradikuliiti.

    * jutt om vahtsõn kiräviisin
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg