 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Ruitlasõ Olavi,
pühält maalt | | | | |
| Tervüisi Indiast! | | | Ku ti seod luku loeti, olõ ma joba Eestist emigreerunu. Indiahe. India om viil ainukõnõ riik maailman, kon eläse ausa inemise.
Olõti kunagi kuulnu, et India suusahüppäjä olõsi dopingut pruuknu? Ei olõ. Olõti ti kunagi kuulnu kasvuhormoonõ süstnüst India bobisõitjast vai katõvõistlõjast? Jäl ei olõ. Kas kiäki või mullõ nimmada mõnda India dopingupatust ilouisutajat? Jäl jääti hättä.
Kõik talvõspordiala omma mu jaos usaldusõ kaotanu, niisama talv esi ja kõik talvõga köüdet. Ainumanõ kotus, kon ma saa viil talvõ usku, om Lõuna-India! Kon ei olõ üttegi suuska, üttegi uisku, üttegi suusahüppemäke ja mitte üttegi suusakuundisõ päätreenerit, suusamäärjät, olümpiäkomitee presidenti ega timä perrätulõjit. Ma lää Indiahe umma usku üles löüdmä. Usku talvõ sisse!
Joba maast madalast naatas latsilõ jõuluvana kotsilõ haussi ajama. A võlssminõ nakkas külge nigu tõbi, timä jääs inemise sisse püsümä ja nakkas säält tõisi külge kah. Latsõ saava suurõs, suurõst jaost inemiisist saava poliitigu, müügiesindäjä ja kriminaali, pressiesindäjä ja kaabagu. Päti ja varga!
Indian saat üte euro iist kõtu täüs süvvä. Seosama luu kirotamisõ iist ma süü terve nädäli, katõ suupoolõga nigu Liive Sandor. A Eestin ma vast päävä saa vaivu läbi. Selle et Liive ja Andsip, Etkär ja tõsõ piltlikult tulõva ja söövä livva mu nõna iin tühäs.
Indian as’a niimuudu ei käü. Ku õks puu otsast banaani vai mõnõ muu as’a võtat, sõs saat tä algusõst lõpuni esi är süvvä, kiäki ei topi ummi rasvatsit mokkõ vaihõlõ.
Rohilinõ kunn om sääne elläi, et ku timä lumbi maaha jätt, om selge, et lumbi vesi om elämises kõlbmalda.
Elevant om tõnõ sääne elläi, timä om kõgõ suurõmb kuivamaaelläi, kõgõ targõmb, ja kon timä ei elä, sääl om halv ellä.
Lehist loiti, mis Viikna Lauri elevandist sai? Maaha lõppi! Tõsõ näütäjä omma sivvu. Euruupan om õnnõ kats siugu: Merkel ja Ojuland. Euruupa om tävveste elämiskõlbmalda kotus. Ja seod om mi iist latsõst pääle käkit.
Lugõgõ Darwini liike tekkümist, ku minno ei usu. Õigõ jutt, tuu vaihõga õnnõ, et mitte inemine ei olõ ahvist tulnu, a vastapiten! Ja ahvi omma egäl puul, Indian kah, ilm om näid täüs! Kaegõ hindäle peegli iin otsa ja tunnistagõ: mõni liik om parasiitlik, jakkas hinnäst häste ja om kohanõmisvõimõlinõ. A ku tahat õks inemises saia, sõs tulõ kipõstõ puu otsa tagasi ronni. |
|
|
|
