 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Inne anatoomia arvõstust kullõsõ 2. kursusõ tudõngi, «eläjätohtri piibli» üsän, kuis Nahkuri Esta lehmä väliskõrva ehitüse üle seletäs.
Leimanni Eve pilt | | | | Aasta eläjätohtri om kimmäs oppaja | | | Leimanni Eve
«Veterinaaria om käsitüü – piät iks mõistma käpäga tüüd tetä,» ütles Väimäläst peri Nahkuri Esta (47), kiä valiti üten Ernitsä Ennuga raamadu «Koduloomade anatoomia» iist Eesti aasta eläjätohtris.
Esta sõnnom om tuu, et opiraamadu omma külh opmisõ man abis, a tervet pilti noist iks saa-i. Tuuperäst kuts tä ka umma praktikummi kaema – Nahkuri Esta oppas Eesti maaülikooli tudõngiid eläjätohtris. Timä opiainõ om kodoeläjide anatoomia.
Laborin kõrdasõ veterinaarmeditsiini 2. kursusõ tudõngi arvõstusõ jaos: käävä üte eläjäkor’ussõ mant tõsõ mano ja kaesõ Esta käe all üle, kon eläjäl määnegi elund, lihas vai kunt om.
«Midä ti küsüti, kas närve kah küsüti?» tahtva tudõngi teedä. «Ma küsü õnnõ tuud, miä nätä om,» tulõ Estalt vastus. Eksäm tulõ ildamba tetä eläjide anatoomia oppajalõ Ernitsä Ennulõ ja sis muidoki piät anatoomiast joba kõkkõ tiidmä.
Tudõngidõ hindä küsümise Estalõ käävä pall’odõ asjo kotsilõ. Kellel om uma eläjäga mõni murõ, kellel hoobis latsõ vai tõsõ inemise haigusõga.
Eläjätohtris tulõva opma noorõ, kiä kimmähe tiidvä, et tahtva õkvalt tuu ammõdi pääle saia. Tudõngidõ arvaminõ oppajast om külh tsipa muutunu – oppaja om rohkõmb nigu teenindäjä.
A tuu pääle kaemalda kitvä tudõngi Tamra Laura-Liisa, Matrosovi Kristiina ja Mägi Raidy nigu ütest suust, et oppaja Esta leüd iks aigu kõigi jaos, seletäs rahulikult vahtsõst, ku tudõng kõrraga arvo ei saa… Ku mõista-i küsümisele vastada, kaes järgmädses kõrras perrä. Nall’a tege kah.
Tuu tähendä ei muidoki, et tudõng kergele arvõstusõlt läbi saa – sama rahulikult või Esta üteldä, et kae no viil tuud asja ja tulõ tõnõkõrd vahtsõst… Üte vinne nuurmehe saatsõ tä mitu kõrda tagasi ja tuu joudsõ joba Estalõ süüs panda, et seo om rahvusõ peräst. Esta iks pruuvsõ selges tetä, et üts eläjätohtri saa-i jo kuigi ilma eläjide anatoomiat tiidmäldä toimõ.
Pikäpääle naas’ nuurmiis iks as’ast arvo saama, sai arvõstusõ tettüs ja ku hindälegi uutmalda eksäm kah häste läts’, tull’ Estat tennämä sändse roosikimbuga, määnest uma miiski es tuu. Mõlõmbil oll’ hää miil. Nuurmiis lõpõt’ kooli ja piäsi parhilla Inglüsmaal tüütämä.
«Tudõngi omma mul terädse ja silmikädse,» kitt Esta muheldõn tudõngit vasta. «Omma raamatist nii mõnõgi viakõsõ üles löüdnü ja sis om hää üteldä, et miä nuu Ernits ja Nahkur sääl sussõrdasõ!»
A nuu väiku viakõsõ kaalu-i üles taad suurt tüüd, miä raamatidõ takan om. Keväjä ilmunu korgõkooli opiraamatut «Koduloomade anatoomia» pidä Eesti eläjätohtridõ ütisüs väega tähtsäs tüüs ja tuuperäst anti ka aasta eläjätohtri tiitli mõlõmbalõ autorilõ.
Tudõngi kutsva raamatut joba «piiblis» ja eläjätohtri pruukva tuud hoolõga.
Maaülikuul and’ vällä ka samateemalist raamatidõ sarja, miä om mõtõldu süvämbäs opmisõs. Perämäne jago, «Koduloomade anatoomia X. Linnu kehaehitus», autori jälki Ernits ja Nahkur, sai õkva valmis ja tuud näüdäti huviliidsilõ 10. jõulukuu pääväl.
«Oppajil om eestikiilse opikirändüse perrä lihtsämb opada ja tudõngiil lihtsämb oppi. A tähtsä om ka alalõ hoita ja mano luvva eestikiilsit tiidüsliidsi anatoomiaterminit,» selet’ Ernitsä Enn raamadu näütämisel tuud, mille eestikiilset opikirändüst vaia om.
Eläjide poignõmist piät vahtsõ pilguga kaema
Esta plaan keväjäs hindä doktoritüü kaitsmist. Tüü teema om: kuimuudu om lehmi arõtus mõotanu näide puusaluu ehitüst ja tuud, kuis nä esi poignõmisõga toimõ saava.
«Inemine om iks tahtnu lehmä käest rohkõmb piimä saia. Elläi om arõtamisõga muutunu suurõmbas ja vasiga omma kah suurõmba,» seletäs tä. «Ilosas peetäs sirgõsälälist lehmä, a poignõmisõ om tuu kõik lehmä jaos rassõmbas tennü. Inemine mõtlõs, kuis tälle ilosamb ja kasulidsõmb tunnus, a olõ ei tuu kõgõ eläjä jaos hää.»
Esta võrdlõs uman doktoritüün eesti holsteini ja eesti maatõugu lehmä puusaluud. Tä om võtnu lehmä kõrvalõ võrdlõmisõs ka eläjä vabast luudusõst – põdra.
«Maatõugu lehm om puusaluu poolõst põdra muudu ja poignõmisõl om tä holsteinist kimmämb,» om Esta perrä uurnu.
Mõtõ om, et eläjide kasvataja nakkasi rohkõmb mõtlõma eläjä hääolu ku uma kasu pääle ja arõtaminõ lääsi kah tuud tiid piten. «Ku lehmä jaos pulli seemet valitas, tulõsi inne uuri, kuimuudu tuu pulli imä ja tõsõ tütre poignõmisõga toimõ ommava saanu, ja pääle tuud sis piimäandi kaia,» oppas Esta. «Vällämaal jo mõnõl puul otsitas ka tuu perrä eläjit, a meil om viil võõras – iks kaias, et pall’o söösi ja pall’o toodasi.»
Kassi ja pini omma lehmist tähtsämbäs saanu
Hingelt pidä Esta hinnäst iks eläjätohtris, kuigi om trehvänü korgõkuuli ja tiidüstüü pääle.
Ku tä päält Väimälä näidissovhoostehnikumi lõpõtamist maaülikuuli opma läts’ ja õkva tüülegi meelütedi, sis oll’ tä tükk aigu viil Väimälän eläjätohtri edesi.
«Mu opmisõ aigu tulti eläjätohtris opma sakõstõ tuu peräst, et «söögile lähembän» olla,» kõnõlõs tä. «Sis opitigi suuri kar’aeläjit ja tsiko. Täämbädsel pääväl ommava kõiksugudsõ lemmikeläjä mano tulnu ja tähtsämbäs saanu».
Ku timä opmisõ aol võeti üten vinnekiilse rühmäga vasta sadakund tudõngit, sis nüüt om kotussit 25 eestikiilsen ja 25 inglüskiilsen rühmän (sääl omma pia kõik suumlasõ).
Suur osa sisseastjist unistas umast eläjäkliinikust, kon kassõ ja pinne tohtõrda. A tuu ala pääl om konkurents suur ja lõpus tuldas iks maa pääle: löütäs tüüd laborin, eläjäaian... A Esta jutu perrä om ka näütüses eksootiliisi eläjit mano opitu ja Aafrikahe mintü.
Maal eläjätohtriil tüüpuudust olõ-i. Inne om tohtriist puudus. «Tuu om sääne kimmäs haridus, et lõpõtanuid näet sakõst farmõ ja ütisüisi juhtõ hulgan,» ütles Esta.
Eläjide kluunmisõst om inemiisile api
Nahkuri Esta nimi om ka tuun tüürühmän, miä vasikidõ kluunmisõga tegeles.
«Ma tuu Tartohe munasar’a, millest kluunmisõ jaos munarakkõ võetas,» seletäs Esta ja kitt kluunmist: «Tuu and meile vahtsõt tiidmist elost ja eläjist, näütüses munaraku ja seemendedüs saamisõ kotsilõ. Tulõvikun saava haigõ inemise noidõ eläjide piimäst tettüid rohtõ tarvita – inemise läävä kõrrast allergilidsembäs ja ei kannahta inämb sünteetiliidsi rohtõ (nt insuliin).»
Estale miildüs tii pääl olla
Esta om maalats, kah eläjävelskri tütär. Jo vanauno Kordõmõtsa Albe oll’ sõaväen velskri.
Kodo Väimälähe tõmbas Estat iks tagasi: no om tä sinnä hindäle vana maja ostnu, midä kõrda tege. Tarton täl umma koto olõ ei, om kellegi man üüd, et mitte peris õga õdak kodo sõita.
«Mullõ miildüs tii pääl olla, nii õgvan ku kaudõdsõn mõttõn,» om tä sändse eloga peri.
Ernitsä Enn,
veterinaariadoktor:
«Nahkuri Esta om eläjätohtris ja naidõ oppajas nigu luudu. Väega miildüse tälle praktilidsõ tüü.
Esta panõ ei pall´os üten tudõngidõga koolnu eläjä sisen pikält sobrada.
Täl ei saa tudõngi üte ja sama jutu kas vai kümnekõrdsõst kullõmisõst viländ, olkõ taa jutt sõs nii kehv ku tä om. A läbi taa tudõng inne ei saa, ku asi om hindäle selges tett.
Olõmi päält 20 aastaga üten tüüd tennü, a olõ-i ma tedä vihatsõn nännü vai tä nurinat kuulnu. Timä om veidü nigu ravvast leedi muudu.» |
|
|
|
