Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
       
     Võro politsei päälik Ilvesse Kalev (45) om politseitüüd tennü joba 24 aastat. Timä sõnno perrä om seo ammõdi man väega tähtsä stressist jako saia ja mõista inemiisiga kõnõlda. Viimäst tetäs Võro politsein võrokõisiga iks inämbüisi võro keelen.

    Saiti ilda aigu «võro keele sõbraligu asotusõ» preemiä. Kas teil saa kõik' as'a võro keelen är aetus?
    Ilvesse Kalev om Võro politseimajan tüün olnu joba 24 aastat. 
    Tuu preemiä om illos asi. Ei olõ viil kuulnu, et mõni võrokõnõ olõs meil uma keelega hättä jäänü. Esi kõnõlõ
    võro kiilt sis, ku tõnõ inemine alostas kõnõlõmist. Kost taa kiil' hindäl tull': teno toolõ, et latsõn kõik' aig maal olli. Mõlõmba vanaesä-vanaimä olli iks võro keele kõnõlõja.

    Kas Võromaal om pall'o pätte?

    Pätte pidä. A peris üle pää olõ-i nä kasunu. Om olnu aastit, kos üte Võro politseinigu tüükuurmus om olnu sama korgõ nigu Tal'nangi. A ku umal aol avastõdi Tal'nan 20 protsenti pättüisist, sis meil joba kümme aastakka nii 50 protsendi ringin.

    Kas siin om ka maffiat?

    Oi, ei! Ku kõnõlõmi iks maffiast, sis om tuu sääntsel tasõmõl, et tuud misugudsõ inämb ei purõ. Võro om tuu jaos liiga väikene külä. Liiga väikese raha omma siin.

    A vargidõ kampõ?

    Iks-iks. Hädä om tuun, et Võromaa inemise omma rohkõmb ausa ku muial. Vargusõ omma inämbüisi vällästpuult «gastrolööre» tettü. Kül mi olõmi kinni võtnu Ida-Viru puntõ, Pärnumaalt om jääd vahele. Võromaa inemine ei olõ viil harinu hindä varra kaitsma. Ku Tal'nan omma kõigil raudussõ, pall'o sa Võromaal naid näet?

    Siin pandas pürst' ussõ ette...

    Vot omgi. Tuud tiidäs, tuuperäst tuldaski. Paar'-kolm aastat tagasi käve Mõnistõ vallavalitsusõga murrit arotaman. Vallavanõmb oll' väega närvin ja ütel', et rahvas om väega vihanõ, et ei saa kotost är minnä – piät ussõ lukku pandma!

    Ku pall'o teile kõlistõdas ja pättest teedä andas?

    Võro- ja Setomaa omma säändse kandi, et naabri naabri pääle ei «koputa», nigu üteldäs. Tuu piät iks viimäne hädä olõma. Ku vihjõ pääle midägi tulõ, sis umal aol olli nuu salaviinamüüjä: naanõ süämetävvega kõlist ', ku miis' kõik' aig ts'ommin pääga kodo tull'!

    Ku pall'o kutsutas politseid perrevägivalda lahendama?

    Aastan 100–150 perretüllü tulõ iks lahenda. Mi olõmi «tulõkah'o» kistutaja, ku «tsärrin» parajahe käü. Lahutami är ja kõgõ äkilidsembä panõmi siiä vällä puhkama. A ku «supp'» om jahtunu, sis naanõ and inämbüisi mehele andis. Tuu tähendäs, et avalduisi nii väega ei tulõ.

    Taa, miä mi näemi, om jäämäe viipäälne osa. Ku inemiisi suhtit kaet – pall'o sis umavahel läbi saava? Kõik' aig üts' jagõlõminõ käü!

    Kas sõbra ja tutva api pallõsõ?

    Inemise ei häbendä minno ja kiä iks vähägi tundva, kõlistasõ kodo. Arvatas, et muido äkki ei teenendädä nii häste, a ku «ülespoolõ» kõlistat, sis saa parõmbidõ toimõ. Avita niipall'o, ku mi võimusõn om.

    Kas mõnõst vanast tutvast om saanu kur'ategijä?

    Mu hindä miilidsäkooli sängünaabrist, kah mi kandi mehest, sai. Tä om joba neli-viis' kõrda kinni olnu. Nakas' koolin mol'otama, es lähä aastatki, ku kerikost ikuunõ vargusõ peräst kinni läts'.

    Määndse juhtumi jääse miilde pikäs aos?

    Edimäne aasta pääle miilidsäkuuli oll' küländ «põnnõv». Kor'assi üles katõssa laipa. Kiä oll' hindäl jahipüssäga puul' pääd är lasknu, puumisõ, uppumisõ... Kõgõ viimäne oll' ohtlik retsidivist', kiä inne, ku hinnäst Kütiorgo är tapp', oll' üte maja palama pandnu. Sääl tä sis puul'tõist kuud videl'. Saati arvu, ku laip om puul'tõist kuud lämmän olnu ja rõivas om joba katski minemän... Tuu ärtuuminõ om siiämaani meelen.

    Kas õigusõ ja õiglusõ konflikti om olnu?

    Ma olõ pruuv'nu inemiisi usalda. Ku olli piir'kunna inspektor', anti mullõ üts' liina kriminaalasi lahenda. Tegemist oll' «eriti ohtligu retsidivistiga», kiä oll' «kolmanda lõikõ huligaansusõ» iist joba viis' kõrda kinni olnu. Täl oll' üts' viga man: liput' uma mehe as'aga liina pääl. Vinne säädüs es jätä võimalust, tull' kinni panda.

    Olõs võinu tä kõrraga vahi ala võtta, a tä tull' ja ütel', et anna sullõ retsi avvusõna, et ku välän olõ, ma ulluisi ei tii! Kai, et tä elo nakkas muido joba joonõ pääle saama: proovimi perrä! Tulõ tunnista, et retsi sõna pidäsi paika. Kohtunigu käest sai sõimada, et mille retsi vahi ala es võta. A ega tä es olõ vägistäjä, ei pussitaja; ku inemine oll' haigõ, sis olõs tä pidänü vangimaja asõmal ravilõ saatma.

    Mille inämb ts'ommin pääga sõitjidõ nimmi ei avaldõda?

    Säädüs ei lupa. Mõni om muido väega kõrralik inemine ja ma näe, et tä eläs tuud väega rassõlt üle. Ja sis mi viil kisumi tä nigu inkvisitsiooni aigu keset platsi ja nakkami kivvega pildma. A tõsõ jaos olõs avalikustaminõ väega vajalik asi. A säänest vahetegemise-varjantsi säädüs kah'os ei lupa.

    Midä arvati Padari Ivari välläpakutust mõttõst, et hans'a-ajaminõ võissi olla lubat?

    Jälleki nii ja naa. Ku mi jõvvasi kontrolli taadõ panda, et tuu olõ-i määnegi tsolk' juuk', sis mille ei? Mu peräst ajagu ja masku riigile lõivu kah!
    Hans'a-ajaminõ om jo aoluulidsõ tradits'ooniga asi. Mi ei saa peris umast kultuurist üle hüpädä. Leedun om tuu joba lubat. Itaaliast vai kost tuvvas ka krapatsi-nimelist viinamar'ast aetut juuki, tuu om ka puskar' põhimõttõlidsõlt.

    Kas teile om kiäki altkäemassu paknu?

    Üts' kõrd prooviti pudõlit tuvva. A ku om teedä, et ei võta, sis ei tuvva kah. Üts'kõrd üts' tahtsõ lihtsähe tennädä ja tõi üte pulga põdravorsti. A ma löüdse, et tuu ei olõ altkäemass ja tuuga ma täl külh takan es joosõ!

    Kas politseitüü om är tüüdänü?

    Om külh. Viis' aastat om pendsionini, sis taha külh ammõtit vaheta. Tõist ello mekki. A parhilla om nii, et ku ventiil' vilistämä nakkas, sis mängi võrkpalli, talvõl suusata ja suvõl joosõ. Vahepääl tii mõnõ langõvar'ohüppe vai käü laskman. Poisõlõ tii joba kümme aastakka hindäkaitsõ-treeningit.

    Kas Ilvesse Aapo om ti sugulanõ?

    Ei, kurat', ei olõ. Tuu om tõsõ mõtsa ilves!

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõgõn ilman om jõud, miä tüütäs pentsujaama- ja diskokultuuri vasta.

    Kama Kaido sõnno perrä pästetäs umakultuuri egäl puul maailman (ETV Mõtõlus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!