Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
     
    Kõivupuu Marju
     
    Edimäst kõrda Eesti aoluun peeti paastukuu keskpaigan Talliina Rahvusraamadukogun konvõrõntsi pühäkotussist: «Ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna ja homme».

    Eestläse omma tõisist Õuruupa põlisrahvist tõistõ tuu poolõst, et katoliiklikul keskaol, ku ristiusk oll' joba võimust võtnu, avvust' seo nuka maarahvas õks viil luuduslikkõ pühäkotussiid, vannu matidsõpaiku ja võtt' viil vahtsõidki avvustamisõs manu.

    Parhillaki om Eestimaal hulga umausuga köüdetüid paiku vai mälestüsmärke: pühhi mäki, puid, kivve, lättiid, kalmiid ja kabõliasõmiid. Pall'udõ kotsilõ tiiä-i esiki paiklik rahvas inämb suurt midägi kõnõlda.

    A küländ hulga om õks viil sääntsiid pühhi paiku, medä om avvustõt aastasatu ja avvustõdas kimmält viil täämbägi: omma nuu sõs pühä hiie Põh'a-ja Lääne-Eestin, ristipuu mi kandin, pühä kivi (Helsekivi Tinnipalun, Annõkivi Setomaal jt.) vai pühä lätte, kost mindäs tervüst tuuma ja ennustõdas ilma.

    A mi maal om kah'us pall'u sääntsiid, kiä otsustasõ õnnõ rahaahnusõst vai kimmäst tahtmisõst luudust ümbre kujunda: määne puu maha võtta, mägi tii täütes är vitä, kivi vai kabõliasõ hundamendis lahku ja niimuudu üteliisi ka rahva aoluulist mutsu häötä. Kas tulõ meil uuta, ku üts' vai tõnõ pühä kotus om maatasa tett ja viil sõs nakkami tuud halõhõlt takan ikma ja väärtüslikus pedämä?

    Perändkultuuri kaitsminõ om keerulinõ värk'. Osa pühhi kotussit om, a suur' jagu mi pühhist paikust ei olõ arvadu (pellädä lask, et kõkõ väärtüslikku ei saaki arvada) kaitsõalutsõs varandusõs. Muinsuskaitsõ ammõdi päädirektri Trummali Agne kõnõl'gi konvõrõntsil, et kaitsmisõ man omma päätähtsä elläv tradits'uun', kombõ ja noidõ avvustaminõ paikligu rahva puult.

    Rahvusvaheliidsi konvõnts'uunõ perrä om Eestil kohustus kaitsa umma luudus- ja kultuuriperändit, kinnüt' keskkunnajurist' Vaarmari Kärt. A pühäpaiku paikligu kaitsõ ala võtminõ lätt rassõlt – umavalitsusõ tüküse majanduspiirangit kas põlgama vai pelgämä. Ja võidas jo kivi vai puukõnõ kaitsõ ala võtta ja sildikegi manu panda, a ku sinnä ei olõ inemisel õigust minnä ja sääl olla vai ei lasta täl ummi kombit täütä (erämaa!), sõs olõ-i sääntsest kaitsmisõst kassu.

    Olõ-i ka täpsät teedüst, kupall'u Eestin om sääntsiid kotussiid vai asju, miä tahassi kimmäde säädüse kaitsõt. Maavalla Kua pääligu Kaasigu Ahto jutu perrä om Eestimaal arvada ligi 150 hiiemõtsa ja 2500 egäsugust muud luuuduslikku pühäkotust, miä tulõssi ka kaartõ pääle üles märki.

    Tä nimmas' ka tuud, et mi koolõn ei opata latsilõ, kuis luudusõn ja pühhin paikun tulõ hinnäst üllen pitä – säädüsega ei saa üttegi inemist sundi põlitsiid kombiid avvustama. Sildi ja seletüse omma mõtõldu õks võõralõ, turistilõ, kiä paiklikku kiilt, kultuuri ja kombit ei tunnõ! Näütüses kerikun ei olõ jo silte man, et seo siin om altar' ja seo kantsli ja tuud, miä koskil üllen jämmet jorru aja, kutsutas hõrilis!

    A riikligu hiisi programmi käümätoukamisõs kõrraldõt konvõrõnts' läts' tävve ette: kokku saiva uma ala as'atundja suur'koolõst, uur'mis-asutuisist, riigiammõtnigu, umausu iistvedäjä ja üliopilasõ. Rahvusraamadukogu tsillukõnõ tüütarõ oll' puupistü rahvast täüs. Saman kõrval oll' suur' uhkõ tarõ, kon määnestki ärikoolitust peeti, hõrrõlt asustõt.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõgõn ilman om jõud, miä tüütäs pentsujaama- ja diskokultuuri vasta.

    Kama Kaido sõnno perrä pästetäs umakultuuri egäl puul maailman (ETV Mõtõlus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!