| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Uma Lehe jutuvõistlus 2013 |
| Elo |
| | |
|
|
| | | | | Juurõ kiskva Toomingu Airit iks kodotallu Antsla kandin Rimmi külän.
Harju Ülle pilt | | | | |
| Võrokõnõ juht naiskodokaitsjit | | | | Harju Ülle | | |
Antsla kandist Rimmi küläst peri Toomingu (Neve) Airi (34) juht parhilla pääliinast Eesti Naiskodokaitsõ organisatsiooni, a märgotas kunagi kodo tagasi tulõmisõst.
«Ma olõ sääne rohujuurõ tasandilt vällä kasunu juht,» kõnõlõs Airi tuust, kuis timäst säidse aastat tagasi naiskodokaitsjidõ juht sai. «Kõgõpäält olli vabatahtlik naiskodukaitsja, ülikooli aost Tartun. Mõtõ tull’ keskkoolin – klassivele astsõ Kaitsõliitu.»
Eesti Naiskodokaitsõl om 2000 liigõt üle Eesti, a Airi nii suurõ hulga naisi juhtmisõga hättä ei jää. Tõsõ naiskodokaitsja ütlese Airi kotsilõ, et tä mõist kõik murrõ ja tsinglõmisõ kipõlt är klatti.
Airi märgotas, et ku esi hää meelega vabatahtlikku tüüd olõt tennü, sis mõistat ka tõisi härgütä. «Viil piät tahtma ja mõistma läbi saia egäsugumaidsi inemiisiga ja kolmandas võisi nätä suurt pilti: kohe võisi organisatsioon minnä,» seletäs tä.
Naasõ tahtva riiki kaitsa
Naiskodokaitsõn omma Airi jutu perrä sändse naasõ, kes tahtva tetä vabatahtlikku tüüd riigikaitsõ pääl ja ei mõtlõ kõgõ, midä nä tuu iist vasta saava.
Ku Kaitsõliidu mehe tegevä päämidselt sõaoppust, sis naiskodokaitsja omma tagala-tüü pääl: meditsiin, süütmine, staabiassistente välläoppaminõ. A om ka sändsit naisi, kiä ajava kõgõ miihiga üten sõameheasjo. «Võru naasõki omma käünü mõnõ aasta tagasi ERNA retkel, ma esiki olõ käünü,» seletäs Airi. «Naasõ tahtva hinnäst proovilõ panda – mi ei olõ kehvembä ku mehe.»
Airi ütles, et naisi siän peris sändsit olõ-i, kiä püstol padja all makasõ, a mõni om iks peris sõakas. Sõaväe ammõdipostõ pääl om mugu inämb naisi. «Aoteenistüste minemine om naisilõ kah lihtsämbäs tettü. Inne tull’ hinnäst iks mitu kõrda pakku, ku vasta võeti,» ütles tä. «Naasõ tahtva relva kanda ja miihiga sammu sõa-asju aia tuuperäst, et hinnäst proovilõ panda ja et oltaski aatõlisõ inemise: taha kotu kaitsa ja mille ma sis kehvemb olõ ku miis.»
Airi kõnõlõs, et naasõlõ om sõdurikursusõ man kõgõ rassõmb füüsiline puul. «A naisil om tahtmisvägi vast eski suurõmb: ei jõvva tuud 40–50 killu sälga võtta, a tuu ei olõki kõgõ tähtsämb,» seletäs tä. «Võtat puul, a tuu iist jõvvat jäl rohkõmb kõndi ja tuu tege tasa.»
Tõisil naisil omma jäl tähtsä tõsõ valdkunna. Näütüses kudava naiskodokaitsja neländät aastat Afganistani missiooni miihile rahvusmustrin sukkõ ja kindit.
Miis Kaitsõliidun tulõ iks kasus
Airi märk, et ku miis om kah Kaitsõliidun ja latsõ kodotütre-nuurkotka, om perren Kaitsõliidu vaim rohkõmb seen. «Saa kävvü üten ettevõtmiisil ja mõnikõrd ka latsõ üten võtta.»
Airi miis om kaitsõväe ohvitsiir. Näil om kats poiga: Eke (9) ja Ott (2).
«Vanõmbal poiskõsõl es olõ viil täüski tuud vannust, ku läts’ joba noorõs kotkas,» muhelõs Airi. Tä seletäs, et sääl opp lats, kuis saa hinnäst ja ummi kaaslaisi kaitsa, ku tä mõist mõtsan toimõ tulla, ja suurõn plaanin ka umma riiki kaitsa.»
Egän nukan ummamuudu naiskodokaitsja
Võro maakunnan om 120 naiskodokaitsjat, Põlvan alla 100. Naiskodokaitsõ kõvõmba keskusõ omma Vanal Võromaal Võro, Antsla, Vahtsõliina, Urvastõ, Räpinä, Kanepi ja Põlva.
Airi ütles, et umma kanti om iks hää tulla. Võro naiskodokaitsjidõ tegemiisist kitt tä jõulus purgisüüke korjamist kehvembä sissetulõkiga perri jaos.
Naiskodokaitsõ ringkunna omma Airi jutu perrä erinevä. «Saarlasõ omma ummamuudu, näil omma nuu hiidlaisi-nal’a,» seletäs Airi. «Hiidlaisil paistus jäl vällä, et om väikumb saar ja kisklõs Läänemaaga: mille iks kõik är mandrilõ viiäs?! Võrokõsõ omma kah ummamuudu: näile lätt väega kõrda, määne tuu tõsõ inemise elu täpsele om ja kiä täpsele pundin omma. Ku kamp kuun om, sis löövä paikkundligu tõistmuudu olõmisõ iks vällä.»
Ku naginas lätt, sis tulõ Airi meelest as’a selges kõnõlda ja kõik är kullõlda. «Suurõn plaanin olõmi jo üte as’a iist välän,» ütles tä.
Kodokant om süämen
Kodokandist Rimmi küläst omma Airil lämmä mälestüse, kuigi tä läts’ säält är joba 15aastadsõn – Tartohe Treffneri gümnaasiummi opma. «Meil oll’ iks uma talumaja, mõtsamaa ja eläjä,» kõnõlõs tä. «Ma mäletä latsõpõlvõst kõgõ inämb tuud, et kõik aig pidi tüüd tegemä. Mõtlõ, et tuuperäst, et sai latsõn maatüüd tetä, näe iks põra ka vaiva ja taha, et as’a tettüs saava.»
Airil om neli vanõmbat velle, veli Lehar om kodokülän kõva talopidäjä. A Kaitsõliidun olõ-i ütski. «Hingelt nä omma sändse, et võisi sääl olla, a elu om tõist rata pite lännü,» seletäs Airi.
Tä om tuu pääle mõtõlnu külh, et võisi kodo tagasi tulla. Tuud inämb, et Jõgeva-mailt peri tõõnõpuul Valjo om suur Võromaa sõbõr.
«A mõnõ ao peräst, ku latsõ omma koolin är käünü,» märk Airi. «Mullõ külh miildüse inemise, kes tulõva är maalõ ja saava niimuudu, et latsõ läävä sis maakuuli.A poolõ kooli päält om iks rassõ sisse ellä. Tuuperäst ma arva, et mi viil niipia ei tulõ. A tuud iks tunnõ, et juurõ omma siin. Talinan ma märgota, et tuu merevärk mullõ iks ei istu: om sääne lakõ ja külm.» | | |
|
|
| | | | | | NB! Järgmäne Uma Leht tulõ vällä kolmõ nädäli peräst – 31.12.! | | | | | | | | „Tagamõtsa“ ETV-n | | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | | | | |
|
|
|
