Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     «Dagi puuti» tiidvä kõik' täüskasunu Kanepi inemise: Mõttusõ Dagi (82) Kanepist saa uhkõnda tuuga, et inneskist alevipuuti, kon tä üle 40 aasta müüjä oll', kutsuti õnnõ timä nime perrä.

    «Inneskine mõtsaülemb Tiivoja Jaan ütles alati, et sa ollit ainukõnõ kapitalist' Vinne aigu – sul oll' hindänimeline puut'!» naard Dagi. «Nüüd ka viil: üts' miis' ostsõ tollõ maja ärä.
    Mõttusõ Dagi om nännü uma silmäga päält, kuis poodin tapõti miis´ ja auto sõitsõ puuti kõiki ussõpiituga. Tuu kauplõs kalaga. Üts'kõrd tä möi värskit räime ja pand' telehvonniposti pääle kuulutusõ üles: «Kala müük' Dagi poodi hoovin». Sis kõik' Kanepin naari, et mu nimi viil käü, olkugi, et ma olõ-i inämb üle 11 aasta tüül olnu!»

    Pooditüü miildü Dagilõ väega: kõik' aig oll'
    tegevüst, inemiisi käest kuuld' pall'o uudissit ja nä kõnõli tälle ka ummi murrit.

    «Kõgõ suurõmb rõõm oll', ku 1946. vai 1947. eräldedi meile Pihkvast üts' vana GAZ auto,» kõnõlõs Dagi. «Muido oll' kõik' as'aajaminõ hobõstõga. Meil oll' neli hobõsõmiist. Ku veskil käüti, saisõ mitu hobõst rian – mi pidimi uma valla elänikkõ varustama leeväjahuga. A sis oll' ummõt sääne asi, et sai auto pääle panda vilä ja üte pääväga veskil kävvü!» Tuu oll' suur' rõõm!»

    «Nall'a, tütrekene, sai sääl aga vähä, rohkõmb oll' murõt,» om Dagil meelen. «Uma silmäga näi, ku poodin tapõti inemine. Tuu oll' pääle sõta, ku mõtsavelle olliva. Üts' miis' tull', olõ-õs tä määnegi vainlanõ, a umakaitsõ miis' näkk', et tuu tull' puuti. Tõmmas' tansaman maha. Meil oll' kontorin ahotagunõ, kohe üts' inemine vaivalt mahus, ollimi sis kolmõkeske sääl aho takan, nii suur' hirm oll'!» tulõva Dagilõ viil põrõhõllaki pisara silmä.

    Et Dagi puut' oll' õkvalt tiiristin, sis trehväs' iks mitmit kõrdu, ku auto sõitsõva poodiaknit purus.

    «Üts' miis' sõitsõ kümnetonnidsõ autoga poodiussõst sisse kõiki ussõpiituga,» seletäs tä. «No sis ma sai närvišoki. Üts' mootorrattamiis' sõitsõ jäl lao-akna kõrvalt Kadaja Evi aknõst sisse. Tuu tahtsõ õkva sõita Antslahe läbi Evi kortõri!»

    Dagit pand muigama juhus, ku poodi man sõitsõ kraavi vakun'auto, kon oll' 400 kasti viina seen. «Tsilku puha tuu värk',» muheles Dagi. «Ma ütli meestele, et minke nüüd, laskõ sällüle, säält saa ilma rahalda!»

    Vanastõ oll' kõigil rahha

    Dagi ütles, et rahahätä rahval vanastõ siski olõ-õs: kõik' pidivä tüüd tegemä ja rahha iks jakku. A parõmba kraami – defitsiidi – pääle käve kõva rabaminõ.

    «Oi, mõtlõ, ku tuud vorstigi nii vähä tull', sis ma lõigassi pikä vorstikangi väiksis jupõs, et egäleütele veit'kenegi sai,» meenutas Dagi. «A üts'kõrd üts' miis' põrot': «Mul om säidse last koton, mis mullõ tast saa!» Toolõ viroti kangi kätte ja mitte kiäki es lausu sõnnagi, mis sis, et saba oll' takan.»

    A põrõhõllanõ elo om Dagi meelest nigu pää pääle käänet. «Nüüd omma kõik' leti mailma kraami täüs, a rahval rahha ei olõ,» kõnõlõs tä. «Seo säädüs kah tege inemise loius: andas kõik'sugutsit toetuisi, tä viskas käega ja ei lääki tüüle! Siin Kanepin sääntsiid kangit miihi küländ, kes võisi tüül olla, a saava toetust ja tiiä-i kost tuu viinaraha võedas!»

    Midä Dagi pääle tüümiihi viil Vinne aost takan igätses, om Tarto lihakombinaadi tett vorst'. «Parhilladsõ vorsti omma säändse, et viska vasta saina, likõ plekk' jääs perrä!» pahandas tä. «Täitsä üts' pudrumass': mis kuradi kanakundi jahvatõdas sinnä sisse! Vanastõ säänest essu vorsti sisse es panda! Ei mina taad seoilma-aigsõt vorsti ei osta ja ei süü!»

    A muido Dagi elo üle ei kaiba: pendsionist tulõ vällä, pesäkene om olõman ja latsõ koolitõdu. Täl omma katsigu latsõ, tütär' ja poig. Om viis' latsõlast ja latsõlatsõlats'.

    Dagi tervüs olõ-i inämb kõgõ parõmb, a meditsiiniharidusõga latsõ oppasõ kõik' aig, kuis tervemb olla, midä süvvä jne.

    «Sügüse tull' mul kah taa muudsa haigus: hirmsa palavik, ossõndi mitu päivä nii, et hing' tahtsõ seest vällä minnä,» seletäs Dagi. «Magu es nakka tüüle. A poig ütel', et nakka juuma biojogurit. Juu joba neli kuud ja magu om kõrran!»

    A jala omma Dagil seoniaoni terve, mis sis, et üle 40 aasta sai leti takan pistü saistus.

    Kodo oll' rassõ jäiä

    70. hällüpäävä pidi Dagi viil tüü man, sis tull' är. Kodojäämine oll' tälle algul väega rassõ.

    «Rahvaga ollit niipall'o harinu, läts' hulga aigu, inne ku üle sai,» kõnõlõs Dagi. Tedä tundsõ jo kõik' Kanepi kandi inemise. «Hõi, tere Dagi!» hõiksi nii noorõ ku vana. Dagil oll' es'ki kommõ kävvü noilõ latsilõ keskkooli lõpupääväl lilli viimän, kiä täl egä päiv poodin kävevä.

    Dagi man om viil üts' põnnõv asi – timä nimi. Eestimaa pääl eläs säändse nimega naisi mõni ütsik.

    Timä hindä jutu perrä pandsõ nime imä ja tekk' tuud mõisapreili nime perrä, kelle perre hääs tä tüüt'. «Imä himost' tuud nimme joba edimädsele tütrele panda, a esä segäsi vahele ja sõsar sai nimes Hilda-Elfriede,» kõnõlõs Dagi.

     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõgõn ilman om jõud, miä tüütäs pentsujaama- ja diskokultuuri vasta.

    Kama Kaido sõnno perrä pästetäs umakultuuri egäl puul maailman (ETV Mõtõlus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!