Nummõr' 298
Joulukuu 10. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Joulu-aig
  • Uudissõ
     
  • Kõivupuu Marju – mi uma aasta kundlanõ*!
  •  
  • Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä
  •  
  • Käsitüüturg Võro polikliinikun
  •  
  • Targa-võistlusõ parõmba teedä
  • Uma Lehe jutuvõistlus 2013
     
  • Uma Lehe jutuvõistlusõst, juttõst ja kirotajist
  •  
  • Leinusõ Arvo: aabitsapildi perrä tundsõ kahru är
  •  
  • Uma Lehe 10. suurõ jutuvõistlusõ avvohinna
  • Elo
     
  • Võrokõnõ juht naiskodokaitsjit
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Uma programmi tsõõriklaud
     
      
     
    Kõivupuu Marju Harglõn suvõülikuuli vidämän.
    Harju Ülle pilt
     
      
    Kõivupuu Marju – mi uma aasta kundlanõ*!
     
    Vanalt Võromaalt Harglõ kihlkunnast peri rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju (53) saaminõ Eesti aasta kodanikus lämmistäs uma rahva süänd.

    Teno Marjulõ om pästetü, alalõ hoitu ja suurõlõ rahvalõ tutvas saanu hulga mi rahvaperimüst. Kõgõ inämb om Marju är tennü ja kõnõlnu ristipuiõ hääs – kadonukõsõlõ puu sisse risti lõikaminõ om kõgõ esierälidsemb võrokõisi puhtõkommõ, midä vaihõpääl harvesteri hamba väega jüräsi.

    No om riigimõtsa majandamisõ keskus vällä lubanu, et riigimõtsan inämb ristipuid maaha ei võeta.

    Ristipuid putu-i ka erämõtsaumanigu, kelle kõrvu om jõudnu Marju krõpõ seletüs, midä vanarahvas ristipuu maaharagojalõ ette kuulut’...

    Ristipuiõ kaitsmisõ iist anti Marjulõ minevä-aasta ka «Hiie sõbra» tiitli.

    Kukki Marju eläs parhilla pääliinan ja kodokanti trehväs harva, om joudnu tä suvõülikuuli juhata, perimüsaasta saadikuna rahvaga kõnõlda... Tä piä-i eski esi paiga pääl olõma, et umalõ rahvalõ häädmiilt tetä – võro keele nädäli aigu opas’ tä Raadio 2n võrokeelitsit sõnno telefoni tiil Budapestist.

    Marju mõttit umast ja hääst, elost ja surmast, kodost ja muust omma saanu lukõ ka Uma Lehe lugõja. Aituma Marjulõ!

    Uma Lehe toimõndus


    *Aastaga kundlanõ

    Kõivupuu Marjut seo aastak sõs avvustõdi ni naksi mõtlõma, kuis taad aasta kodanikku võro keelen jutusta.

    Eesti keelen om kats sõnna. Edimäne paistus peris rahva umast pruugist ollõv: kodakondne, majakondne. A vet tõnõ sõna om vast peri 1890.–1920. aastist, sõs oll’ keele arõndajil õga kotussõ pääle, miä märk määnestki inemist, nigu õkva võtta õnnõ taa nik-liidüs.

    Ku kaia ümbre, sõs mõni kiil om saanu ta as’a är aia tümega «liin». Inglüse citizen (city), vinne гражданин (город-град). A ammu naa liina tulli võrokõisi mano.

    A vet kihlkunna omma olnu ja Võro maakund om olnu ja ku meid om parasjago kongi, no sõs sadakund vast õks. Sõs halgas’ sõna «kundlanõ». Niida olõs Marjukõnõ sõs saanu Eesti vabariigi aastaga kundlasõ avvu.

    Elleri Kalle,
    vana võrokõnõ
     
     
      
    NB! Järgmäne Uma Leht tulõ vällä kolmõ nädäli peräst – 31.12.! 
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin