Nummõr' 297
Märdikuu 26. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • III Uma Pido sai DVD-plaadi pääle
  • Uudissõ
     
  • Vilistläne kinkse Orava koolilõ köögiklassi
  •  
  • Pildiavvohind
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlus käü
  • Elo
     
  • Russi Olev löüd puust illo
  •  
  • Sada aastat käsitüüd Vahtsõn-Antslan
  • Märgotus
     
  • Kotussõnimmist ja rahvidõ liikmisõst
  •  
  • Noormaa Tarmo:perimüsmuusiga om mu süämeh kõgõ päämine
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    Savvusann
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi,
    ull’
     
      
    Ull’ tarku seen
     
    Täämbä näi jälki jället und. Arvada kultuuriaolehe Sirp ümbre sündüvä peräst.

    Ei tiiä, lätsi nigu vist väläussõst vällä ja naabrimiis saisõ ussõ takan.

    Ütel’, et ma näe hää vällä, küsse, kuis mul lätt, ja paksõ raamatut lukõ. Täl oll’ õkva läbi saanu. Kai, pääle oll’ kirotõt Umberto Eco, kuigimuuudu es meelütä. Naabri om lihtsä pottsepp, vaivalt tä pää muud ku pottsepäkirändüst läbi haukas.

    Lätsi poodi poolõ, naabrinaanõ jalot’ pinni. Pini küküt’, teedäki, mis tekk’.

    Naabrinaanõ sõs kai nigu ilmaimet, võtt’ karmanist kilekotikõsõ, kor’as’ junni maast üles... Tä ei olõ elon uma pulsti takast kraamnu. Harilikult võit keväjä, ku lumi är sulas, tä pini junnõst kiviaida ehitä. A no?

    Edesi jõudsõ Grossi puuti. Sääne huvitav puut om, et ku sisse läät ja kassapidäjät näet ja takast leeväleti mant tsiiru är tiit, sõs om joba tuu müüjä vallalõ lastu ja vahtsõnõ ammõtihe võetu. Tõsõs võistlõsõ Grossi müüjäplika tuu pääle, kellel om suun kõgõ veidemb hambit. A täämbä, piltillos kassapidäjä, naaratas uma valgõ hambapärliketiga kassan saisvalõ alkoholisõbralõ, tuu naaratas vasta ja kõnõlas alkoholist ja makromajandusõst.

    Pagõsi poodist vällä ja kõndsõ läbi liina nigu unõn. No oll’gi unõn. Kõik inemise, kellega kokko trehvsi, kõik olliva kõrraga kultuursõs saanu. Ja mitte niisama kultuursõs, a multikultuursõs, targas, süämligus, hääs…

    Jaloti ja tundsõ, et ma olõ maailma kõgõ ebakultuursõmb inemine. Pagõsi är kodo, lats opsõ lavva takan, kai, et vast om api vaia.

    Vissi opiraamatulõ silmä pääle ja sääl olli õnnõ integraalarvutusõ, diferentsiaalarvutusõ, ridadõ teooria ja sääne... Mul oll’ selge, et ma olõ määndsengi mullõ arvosaamalda olokõrran, kon kõik ilma inemise omma kõrraga kultuursõs saanu ja ainumanõ ull’, kiä seon ilman om, olõ ma esi.

    Näpisti hinnäst kõrvast ja pilt läts’ uma kotusõ pääle tagasi. Külm higi juusksõ sälgä piten.

    Naksi mõtlõma, et ega tuu kultuur ülearvo hää asi kah ei olõ. Kultuurnõ inemine jo tüüd ei tii, kirotas, kääksutas viiolit ja mittekultuurnõ piät tuud kultuursõt kah üllen pidämä. Kultuurnõ inemine süü pall’o, säänest jõud riik õnnõ sõs üllen pitä, ku kultuursidõ ja mittekultuursidõ inemiisi vahekõrd om 1:500. A mu majan om joba ütesä kultuursõt ja üts mittekultuurnõ inemine.

    Kuimuudu ma näid üllen piä?

    Haridust tulõ kokkopuulõ tõmmada, avitas jamast! Meil om ull’õ vaia!

    Selle oll’ vaia ka kultuuriministrist vallalõ saia. Pall’o kultuurnõ om Lang, pall’o kultuurnõ, õnnõ ull’ ütles vastapiten, tollõn tuu hädä omgi.


     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin