| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | Saarõ Evar,
kotussõnimmi uurja
| | | | |
| Kotussõnimmist ja rahvidõ liikmisõst | | | | Vahtsõnõ Setomaa kotussõnimmi raamat suurõmba pildi seen | | |
Oktoobri lõpun oll’ ütstõsõ takan kats kokkusaamist, kon aeti juttu kotussõnimmist. Keelest ja hindätiidmisest kah.
Võro instituudi konvõrentsilõ «Õdagumeresoomõ keele kaartõ pääl» jõudsõ küläliisi ka Vinnemaalt, tuusiän Jekaterinburgist. Jekaterinburg om «vana» nimega Sverdlovsk. Ümbre liina om nüüdki Sverdlovski oblast.
Vinnemaal omma liina, kon eläs haritumpa ja lääne poolõ kaejat rahvast, tagasi saanu inne kommunisti olnu uma nime (ka Peterburk). A nõvvokogo aost peri oblasti omma iks oblasti edesi, mitte kubõrmangu. Oblasti nimen hoiõtas alalõ ka bolssõvikkõ päämehe Sverdlovi Jakovi mälehtüst. Ja kõiki liinanimmi olõ-i tagasi tettü: Königsberg om iks kommunist Kalinini perrä Kaliningrad edesi.
Siski om Vinnemaal hulga kotussõnimmi-uurjit, kiä tiidvä nimmi hulga kavvõmbahe ku saa aasta taadõ, kavvõmbahe eski tuust, ku vindläse varatsõmba soomõ-ugri maa hindäle võti.
Vinnemaa Euruupa osan om põh’a-hummugu puul Moskvat joba inämb-vähämb selge, määndse keelega rahva omma sääl kunagi elänü ja määndse kotussõnime näist maaha jäi.
Kotussõnime võiva anda märki mitma esi rahva paiga pääl olõmisõst. Parhillatsõl Marimaal kõnõldi kunagi udmurdi ja komi kiili muudu kiilt. A ku vindläse presse lõunaõdagu puult, naksi ka marilasõ liikma, lätsi üle Vetluga jõõ ja võti udmurtõ käest maa üle, nii näid minemä aiõn ku hindä rahva sisse sulatõn. Jõki ja muidõ suurõmbidõ kotussidõ nime õnnõ jäie.
Sammamuudu läts’ vindläisi iist är osa kar’alaisi ja vepsläisi edevanõmbit, kiä omma jätnü kotussõnimmi Arhangelski oblastilõ, kon inne näid elli saami suku rahvas.
Ruutslaisi iist om kah är mintü. Tveri ja Valdai kar’alasõ lätsi sinnä 17. aastasaa alostusõn, lätsi parhillatsõst Kesk-Kar’alast ja esiki Soomõst. Nä es taha tõsõusulidsõ võimu ala jäiä ja tiidsevä, et Tverimaal oll’ mitusada küllä pääle Poola-Roodsi-Vinne sõtu tühäs jäänü. Samal aol lätsi ka võrokõisi ja setokõisi edevanõmba lõuna poolõ, sündüvä Lutsi ja Kraasna keelesaarõ.
Siseministeeriümi kõrraldõt Põlva kotussõnimepääväl näüdäs’ Seto instituudi päälik Raudoja Ahto vahtsõt raamatut: Kiristaja Arvissõ «Setomaa kohanimed».
Taa om õigõdõ sõnastik, kohe Kiristaja om kokku kogunu kõiki Setomaa külli, mõisidõ ni puustuisi mainmisõ ja nimmi kiräpildi. Muid kotussõnimmi pääle külänimmi om raamatun kah.
Põlva puult peri Kiristaja Arvis om saanu är pruuki ka tüüd, midä om tennü Pälli Piitre inne tedä. Setomaa kotussõnimmi raamadu keeletiidüslidse artikli om kirotanu Fastrõ Mariko. Ka timä om saanu är pruuki varatsõmpa uurmist, midä kõgõ inämb om tennü Simmu Jaak 1970. aastil. Setomaa külänimmi kottalõ või pääle seo raamadu ilmumist egäüts perrä kaia ja vällä märki, määndse nime omma arvada vinne keelest, määndse umast keelest peri.
Kõgõ rohkõmb vinne keele jälgi om Saadserinna nulga kotussõnimmin. Tuu om esiki imes panda, et Vinne riigin ja kloostrist 20 verstä takan om umma kiilt hoiõtu ja koguni vindläisi kiilt vaihtama pantu.
17. aastasaal, ku Petserimaa sai Liivimaalt pagõnuisist talupoigõst hulga rahvast manu, olõ-s viil vahjetegemist võro ja seto keele vaihõl. Üte rahva inemise liikuva üle piiri ja vannõ truudust toolõ esändäle, kiä lubasi kotust elämises ja kerembät orjust.
Liivimaa revisjoni, midä ma uurnu olõ, nimeti ka tuudaigu säältpuult tulnuid talupoigõ vindläisis, a vahjetegemine käve usu ja peritolu perrä, kiilt tuu perrä är arvada saa-i.
Sakõstõ om «vindläsel» saksa-eesti edenimi, nt Punge Tootz, Lutze Jaack, Horma Jahn,a põlistalupojas nimetedül õigõusu muudu edenimi, nt Kautze Heder, Willi Kriska.
| | | | |
|
|
|
