| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | | | | | | | | | Oppaja Ilvese Marje (kural) ja latsõ pruuvvä edimält vahtsõ köögi kattõ ahjo | | Ilvese Marjel oll’ Türksoni Reinule tenotähes umaküdsetu leib | | Ütsändä klassi poiskõsõ pruuvva pliite
Harju Ülle pildi | | | | | | | |
Vilistläne kinkse Orava koolilõ köögiklassi | | Säinasti Ene | |
Kadripääväl nakas’ Orava koolih tüüle tävveste vahtsõnõ kodomajandusõ klass – vilistläse Türksoni Reinu (46) kingitüs umalõ koolilõ.
Kodomajandusõ klassi saiva vahtsõ kapi ja lavva ja kõrraligu kodomassina, vanast klassist jäivä alalõ õnnõ saina.
«Egä vilistläse avvuasi om võimaluisi piireh umma kuuli avita,» ütel’ kinkjä, E-Lux Kodutehnika juht Türksoni Rein.
«Kõgõ kimmämbä omma iks nuu kooli, koh latsivanõmba ja vilistläse kooli tegemiisiga üteh käävä.»
| |
Asi sai algusõ pääle keväjäst kooli kokkotulõkit, ku Rein tennäs’ kõrraldajit süämehe lännü pido iist. Et täl om Tal’nah kodomassinidõ müümise firma, paksõ tä umalõ vanalõ koolilõ api.
Koolih oll’ kodondusõ sais ikunõ – klassih oll’ õnnõ 20 aastat tagasi Roodsi humanitaarabist saad elektripliit ja minevä saandi keskelt peri Haan’kasõ söögitarõ lavva.
Koolirahvas saa-s kõrraga arvogi, et Rein mõtlõs iks terve klassi kraami täüs panda. A ku plaani paprõ pääle pandma naati, sõs jõudsõ kingitüse suurus peräle. Parhilla omma kolmõh sainah pliidi, kats praadiahjo, mõsumassin, anomamõskmisõ massin ja külmäkapp.
«Süümine ja söögitegemine toova kõgõ hää tundõ, pandva tüüle mõistusõ ja meele,» põhjõnd’ Rein umma kingi-otsust.
«Söögitegemine om pia ainumanõ jututeema, mis om positiivnõ egäh maailma kultuurih. Hää, ku söögitegemisega harinõsõ latsõ jo aigsahe. Eestih omma väega hää söögi, esieränis vanno retsepte perrä tettü kododsõ söögi. Mi firma om tugõnu ja tugõ ka edespite, ku võimalust om, just süümiskultuuriga köüdetüid ettevõtmiisi.»
Orava kuul pitsit’ umma rahaplaani niipall’o kokko, et elektritüü är tetä ja vahtsõ viikraani ja tsolgitoro panda. Orava vald and’ rahha, et vahtsõ lavva ja tooli osta.
Poolõ aastaga sai maakunna kõgõ kehvembäst klassist üts parõmbit, mis käü kokko ka vahtsõ opikavaga.
Ilvese Marje (45), Orava kooli kodondusõ ja käsitüü oppaja:
«Latsilõ, nii poiskõisilõ ku lats’kõisilõ, om söögitegemine kõgõ miildünü. Olõmi tennü pall’o maitsvit ja tervüsele häid süüke. Vahtsõh opikavah om söögitegemise maht pall’o suurõmb ja vana klassitarõ oll’ aolõ jalgu jäänü.
Sääl oll’ õnnõ üts väiku kraanikauss. Ku tunnih oll’ 12 last, sõs oll’ kõikaig järekõrd vii võtmisõs ja anomidõ mõskmisõs. Latsõ pidivä joba järgmäste tunni minemä, a anoma olli viil mõskmalda. Niisama es mahu kõik pliidi mano ja ütte praadiahjo oll’ veidü. A vahtsõnõ klass om nigu muinasjutt.
Kuvvõnda klassi lats’kõsõ lubasi suvõs siiä elämä tulla.»
| | | |
|
|
|