| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | Võrokõsõ saiva Maxima lihaleti man lõvvatävve naarda.
Pilt eräkogost | | | | |
Minevä nädäli jäivä võrokõisilõ Võrol Maxima poodin silmä hää hinnaga lihatükü, kilepaki pääl suur silt «Pini». Hää silmänägemisega inemise loiva muidoki vällä ka väiku kirä, et paki seen om siski tsia-, mitte pinilihatükk.
A ku naksi netist tuud tutva nimega firmat otsma, läts’ lugu viil lustlikumbas. Tulõ vällä, et Poolamaal om aasta tagasi luudu sääne suur ettevõtõ nigu Hamburger Pini.
Firma kitt uma kodolehe www.hamburgerpini.pl pääl, et timä lihatüüstüs om üts suurõmbit ja muudsambit Euruupan ja terven ilman. Hamburger Pini lihha viiäs Poolamaalt eski Mosambiiki ja Lõuna-Koreahtõ, no asi sis tuud meile Võromaalõ kah tuvva.
Tiiä-i, kuis sändse nimega liha meil kaubas läts’: piniliha tähendäs mi jaos tuud, miä sukugi süvvä sünnü-i – kutsumi «pinilihas» tuud käsnä kah, miä porovigu kübärä alt är kakutas, inne ku seenest süvvä tegemä naatas.
Viil halgahtu taa nimenal’a man miilde, et ku vällämaa kraam mi maalõ jõudma naas’, sis lõvvapooligu panni muudsa söögi hot dog õkva mi kiilde ümbre: «Lämmi pini».
Rahvas võtt’ tuu kõrraga umas ja no om eski tippkokk Demjanovi Dmitri tennü tuust kolm umma variantsi: «Lämmi Pini» vol 1, vol 2 ja vol 3 (tegemise oppus: retseptid.err.ee).
Harju Ülle
| | |
|
|
|
