Nummõr' 294
Rehekuu 15. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail
  • Uudissõ
     
  • Kolm paari katsikit saiva 60
  •  
  • Latsõ teivä esi kamma
  •  
  • Leevänätäl Vanal Võromaal
  •  
  • Võromaa söögi tsõõriklaud
  •  
  • Märdi- ja katrilaulõ oppus Moosten
  •  
  • Tulõva vanaperädse ehitüse oppusõ
  • Elo
     
  • Latsi tervüs kooliõe süäme pääl
  •  
  • Häätegemise päiv Vahtsõn-Antslan
  • Märgotus
     
  • Targa valimisõ oppus
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma Lehe jutuvõistlus
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
     
    S…t päiv, tuu valimistõ päiv vai kuis hiir juusksõ politsei suuhtõ
     
    Jõksi Ado
    Räpinä khk

    Muido ma es käü ütelge valimisõl, aga üleminevä kõrd riigikogo valimistõ aigo ma kai, kõik järevä toda Edgarri, nigu tuu olõs kõgõ kur’a juur, õt näid viimäte ei valitage. Teige otsusõ: lää ja panõ uma helü just Edgari partei puult!

    A paisto, nigu vana Jummal esi olõs mu vasta, õt ma lää Edgari puult hääletämä.

    Naane oste mullõ iilmädse pendsipäävä rahaga vahtsõ, nüüdädse kängä. Tahtse sis illos vällä nätä ja nakse noid vahtsid känge jalga panma. Kuige kisi nuu kinnepandmisõ nöörä häste vallalõ, no jalg iks kängä sisse es lää. Pansõ nä vähä vii sisse, et venütä näid. A mi nüüdädse ao käng olõ-i tettö nahast, tä vast rohkõmb paprõst: viir rabõhti hoobis katski!

    Tope katsgese kängä iks kuige jala otsa. Vahtsõ kängä jalah, lips iih, lätsi auto mano, tsusse võtme süütelukko ja näe kuradit – tseier näütäs nulle!

    Ku toki bensupaaki tõukse, oll’ selge, tuuga ma valimah är kävvö saa õi. Tulõ sõita Räpinäle, võtta pangaautomaadist rahha ja sis pentso ja tagase Verioralõ hääletämä.

    Õt peris Räpinäni pents vällä viä ei, oll’ ette tiidä, a luutsõ küländ lähküle saia.

    Vasta sõit’ politseivärviga massin. Mõttõh tsähvät’: üts politseimiis (inne oll’ miilits) oll’ mullõ hää sõbõr.

    No arvsõge, õt om timä, nõsti käe teretämisest, a ku massin müüdä sõit’, näi – olõ-s sõbõr.

    Kõrraga näi tagasekaemise piiglest, õt takah sõit jäl politseimassin ja vilkuri kah tüütevä. Võti massina tiipervele ligembä ja anni suunatulõga märko: mine müüdä! A asi läts’ hullõmbas: politsei pansõ umal massinal huu-haa-sireeni sisse…

    Pei uma massina tiiperve pääl kinne, tei ussõ vallalõ ja panni jalagi ussõst vällä, ku kuuli takast hellü: «Pankõ uma uss kinne ja käänke aknõ vallalõ! Midä ti sõidoaol mobiiliga kõnõlõtõ?»

    Nakse kokotama: «Mul ei olõ mo-biile!» Konstaable: «Ti dokumendi. Tulkõ massinast vällä!

    Ti massina tagaratas võnkas.» Sis lei jalaga vasta tagaratta kummõ ja ütel’: «Mis kummi neo ommava? Neid võit panda aiakärolõ ala.»

    Intsident lõppe niisama äkke ku alost’ki. Ante mullõ dokumendi tagase ja üteldi: «Ku tõõnekõrd sääntsedi kummõga teid tii päält lövvä, viiti massina kodo treileriga.»

    A mul moodor tüüt’ ja pents kullo. Sai sõita õnnõ paarsada meetrit, ni oll’ tsoss, pents otsah!

    Räpinäni kolm kilomiitret! Tõukse olaga massina tii viirde, võti tühä pläsku ja nakse Räpinä puulõ astma…

    Õt tuu päiv joba niipall’o vilto kiskse, tei viil üte ja hullõmba müüdälaskmise. Tiidse, vel’o oll’ tol aol kabõlivaht ja tä käsotusõh oll’ suvõl muroniitjä, tollõlõ oll’ ette nättö ka pents. Toda oll’ täl üle jäänü ja tä käske mul tuu umma massinahe är valla. Ja toda pentso ma sis otsma lätsige.

    A lambapää, olõs võinu jo minnä rahaautomaadi mano, võtta raha ja sis pendsu ja pendsuga massina mano tulla. Ja ma, londö, tullige kõgõpäält pentsuga massina mano, aigo läts’ kolm tunne.

    Ku lõpust massinaga Räpinä puulõ sõitma sai, näütsevä kellätseiere joba nummõr kuut. Toda ma tiidse, õt rahaautomaat om Venne ao parteimaja moropuulsõ nuka küleh, kohe mano iks sõidõti.

    Sõidi päätänava pääl, näütse kuralõ puulõ püürmises suunda ja sis näe: sissesõidutii pääl sais iih jälke politseiauto. Näütse politseile käega: sõida är! Tuu tii-s mu käeviipõst asjage! Tei sis esi ulli otsusõ: panni politseiautost müüdä, a hääle puulõ oll’ lumõvall aeto ja tsut-tsut olõs tollõl küle sisse sõitno…

    Jäti massina platsi viirde ja tormsse rahaautomaadi mano, sai raha kätte, a tuu ao siih oll’ politseiauto hinnäst tagase platsi pääle tagurdano ja vällä tull’ mundreh preile. Kutse minno autohe ja sääl seeh istno miis küsse: «Kas teil silmänägemine om kõrrah?»

    «Jah,» sai vasta üteldä.

    «Mis ti sis toda märke es näe?» küsse tä edesi ja näüdäs’ sõrmõga sinnä lumõhangõ, kos ma pidi piaaigo massinidõ küle kokko ajama.

    Näi: oll’ jah raudtoro ja tollõ otsah ümmärgüne plekimärk, mis saa-s muu ollaki ku «telliskivi». Üteldä mul olõ-s midäge, jäi vakka.

    Nii ma sõs sai: mullõ toogate näpoga määnestke ekraane edese-tagase auto armatuuril ja seletedi terve liiklusmäärustik är nii kolmveeränd tunniga ja lõpus üteldi: «Tii olõtõ rikno toda ja toda pargarahvi ja trahv om 180 kruuni.»

    Kiroti tollõlõ paragrahvilõ ala, sai uma lua ja üteh kõlladsõ trahvikviitongi nii tulli autost vällä.

    Hing oll’ nii hapu, õt ma es taha inämb minkalõ mõtõlda. Jõudse kodo, kell oll’ mõnõ minotõ katsast puudo. Võti telefonitoro ja kõliste hääletämise majja.

    Üteldi, hääletämine om lõpõtõt.

    Ja ni jäige mul Edgari puult helü andmada. Hää tuuge, et Edgar sai iks ilma mu helüldäge ärvalitus! A tuuga asi lõpõ es. Läts’ mitu aastat müüdä, säi autot ja olli käpile tollõ all.

    Naane hõigas’: «Om sul paar eurot? Mullõ om vaia.»

    «Otsi esi mu rahakotist, mul omma käe määriga.»

    «Mis trahvikviitongi sul siin ommava?»

    Mul and’ kats päivä toda valimispäivä naasele seletä ja ma viil ei olõ kindla(selle hoiegi trahvikviitonge alalõ), või-olla tulõ seletüst anda kah politseih…


    Rebäsepüüdmine pallidõ kässiga
     
    Käve Kahkva algkoolih, tuu oll’ mi Kaamnitsa küläst kolm kilomiitret vai verstä kavvõdõh, sinnä läts’ kitsas vankritiikene.

    Ma inämb ei mälehtä, oll’ tuu 1941. vai 1942. aasta ilda sügüse. Väläh oll’ pümme. Lätsimi külä nuuriga – kolm vai neli tütrikku ja poisi – koolimajja.

    Vankritii läts’ mi talo mõtsast müüdä ja üte kotusõ pääl tii veereh oll’ kusikuklasõ pesä ja mõnõ väiku pedäjä pesä lähküh.

    A mul oll’ karmanilamp ja näi, ku kiäki hüpäs’ kusikuklasõ pesä ja pedäjä taadõ. Ma näütsi lambiga valgust ja õkva hüpsi kah – jala all repän. Ütte jalga pei rebäse pääl ja tõsõ jalaga lei vasta rebäse pääd.

    Kotost olõ-s kavvõdah, kolm-nelisada miitret. Võtsõ sis rebäse ja vei kodo esäle. Tä parksõ är ja sai sõsaralõ pal’tokrae. Peräh tuud lätsi ma kuuli tõisilõ perrä.

    Koolilatsõ, kes viil eläse, mälehtäse tuud luku.


    Mägi Meinhard,
    võrokõnõ Jõhvist


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Üüsene peigmiis

    Taa lugu juhtu piaaigu viiskümmend aastat tagasi Saarõmaal kopsutõbitsidõ sanatooriumin.

    Klubin oll’ tandsuõdak. Suur tandsulõvi, Pärnu miis Tedre Hillar (parhilladsõ mill’onääri nimmik) sai üte korvi tõsõ perrä, selle et naasõ es taha pur’on meesterahvaga tõisi naarus tandsupõrmandu pääle minnä.

    Peräkõrd sai Hillaril naisi iin koogutamisõst viländ. Tä otsust’ näile kätte massa. Täl õnnistu naisimajan valvõt pidäjäst õest müüdä lipsada ja hinnäst palatin, kon suurõmb jago korviandjit elli, üte sängü all sisse säädi.

    Naisi uutõn oll’ Hillar magama jäänü. Kuis nuu palatihe jõudsõ, timä es kuulõki.

    A üüse, ku palat oll’ pümme ja majan kõik vaganõ, kuuld’ Hillar üles. Tä es saa arvo, kon om. Püüdse hinnäst pistü aia, a säng lei kõikma.

    Sääl maganu naistõrahvas hiitü üles ja naas’ hirmsahe rüükmä. Pia olli tõsõ kah üllen ja rööge üten. Suurõn segähüsen pruuvsõ Hillar är paeda, a väläussõ man – tuu oll’ lukku pant – sai naasõ tä kätte. Üüsedsel peigmehel and’ kavva mälehtä tuud nahatäüt, mis tä sääl vihatsidõ naisi käest sai.
     
     
     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin