| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | Tiksi Reet om koolin latsi tervüst kaenu joba 44 aastakka.
Jaasoni Maidu pilt. | | | | |
| Latsi tervüs kooliõe süäme pääl | | | | Leimanni Eve | | |
Latsi tervüsehoitja, Võro liina kooliõe nägevä mitund vahtsõ ao tervüsetsurkjat, miä muido rõõmsit koolilatsi mõotasõ.
«Ku ma tüüle tulli, es süü lämmind koolisüüki vast kümmekund opilast tuhandõst, no om mittesüüjit kümme kõrda inämb,» ütles edimädse murrõ vällä Tiksi Reet (65), kiä om Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi latsi tervüse perrä kaenu joba 44 aastakka.
Olõ-i asi ka tõistõ Võro 1. põhikoolin, kon Sika Hele (68) om joba 27 aastat latsi tervüst kaenu, egä Võro Keskliina koolin, kon Nassari Triinulõ (26) om üte kooliõe-aastaga suur pilt latsi tervüsest selges saanu.
| | |
| | | Suurõmb jago Kreutzwaldi kooli latsist süü koolisüüki hää meelega, a egä kümnes ost tuu asõmal poodist näksmist. Jaasoni Maidu pilt. | | | | |
Lämmä koolisöögi asõmal tüküse latsõ ostma poodist saiakõisi, krõpsõ ja makõt juuki. Reet tunnistas, et viil rassõmb om tuust arvo saia, mille mõnõ latsõ eski lämmind süüki poodist ostva ja poodi man är kah söövä, nigu olõsi-i kohegi minnä.
Päält kehvä söögi süümise või lats tarõrõivin puuti juuskõn külmä saia ja haigõs jäiä.
Tuuperäst lupa-i Keskliina kuul latsil inämb vahetunni aigu koolihoovist vällä minnä.
Tiksi Reet leüd, et Kreutzwaldi-koolin võit jo kah kari pääle panda, a sis piät kiäki vahetunni aol kooliussõ iin pasma. Tuud om koolil jäl rassõ kõrralda.
Pall’o om nätä tuud, et latsõ süü ei hummogust. Muidoki mõos tuu latsi tervüsele kehväste.
Ku lats tulõ ja kaibas kehvä olõmist, sis uur Tiksi Reet edimält, kas tä om hummogu iks söönü. Ku olõ-i, sis lask kooli söögitarõn kõgõpäält kõtu täüs süütä.
«Väikumba latsõ julgusõ üteldä, et olõki ei koton süvvä vai et imä tulõ ilda vai eski hummogu kodo ja maka,» tuu Reet vällä üte põhjusõ, mille latsõl hummogusüük söömäldä jääs.
Pall’o latsõvanõmba omma hoobis vällämaal tüül, latsõ omma umapääd vai kaesõ ja süütvä näid kas vanavanõmba vai peris võõras inemine. Päält kehvä süümise om sändse elokõrraldusõ man tõisigi häti, midä latsõ mõista-i esi är klaari ja miä nakkasõ näide tervüse pääle.
Lats taha ei tuud vanõmbilõ süüs panda, a tunnõ-i hinnäst kah häste, ku mõni tähtsa asi selle tegemädä jääs, et vanõmba omma kavvõn. Olkõ sis vaia allkirjä paprõlõ vai midä muud.
Reet näge, et viimätsil aastil mindäs Võrolt vällämaalõ är üten perrega, ja pidä tuud määndsengi mõttõn eski parõmbas – vähämbält om pere ütenkuun.
«Nätä om, et latsõ omma ka vaimlidsõlt väsünü, hädä omma unõga ja olõ ei harv, et söövä antidepressantõ,» ütles Tiksi Reet. «Latsõ näost näe ei mi sakõstõ, miä tä periselt mõtlõs vai tund, tuuperäst püvvä näid iks kõnõlõma saia.»
Nii Tiksi Reet ku Nassari Triinu kitvä, et latsõ omma õkvaütlejä, näide vallalinõ miil tege süäme lämmäs ja sääne hää õhkkund hoitki mõlõmbat taa tüü man.
«Omma 3. klassi latsõ läbikaemisõl ja ütel latsõl omma käe är kraabidu,» kõnõlas Reet üte luu. «Küsü, et mille. Ja lats seletäs: «Kass tekk’ – valisi mu umas küüdseteritämispuus!»
Latsõ viskasõ nall’a kah. «Olõ kuuldnu, et üteldäs: «Lää, käü Tiksiländin,»» naard Reet.
Sakõst kaeski latsi tervüst õnnõ kooliõdõ
Kooliõdõ tege üten koolitohtriga (Võrol Ossipi Marje) tervüsekontrolli 1., 3., 7. ja 11. klassi latsil: kaalutas, mõõdõtas, kontrollitas vererõhku, nägemist, kullõldas, kaias saismist, küstäs, miä latsõl hindäl kõnõlda vai kaivada om, midä tä süü, kas ja määnest sporti tege. Säädüse perrä piäsi säändse tervüsekontrolli 2., 5. ja 9. klassi latsilõ tegemä perretohtri, a inämbüs latsi sinnä kontrolli jõvva ei.
9. ja 11. klassin om ette nätt elostamisoppus ja tervüseoppusõ oppaja kutsva kooliõe appi näütüses sidumist oppama.
Kreutzwaldi koolin tetäs esmaabioppust ka 8. klassilõ. «Latsil om huvi külh,» kõnõlas Reet. «Tütrigu omma küsünü, kuimuudu tita elostaminõ käü. A noilõ, kiä sukugi säänest asja vällä kannata ei, ütle iks, et ka abi kutsminõ om abi – pääasi, et är ei joosõ.»
Haigõkassa näe-i kõkkõ tüüd
Haigõkassa tell Võro koolõn tervüse hoitmist – mitte raviteenüst! – OÜ Tugikoda käest. Haigõkassa taha ei nätä tüüd tõbitsidõga ja massa ei tuu iist.
Tervüsetarrõ piäsi jõudma õnnõ sändse latsõ, kiä koolipäävä joosul haigõs jääse. A sakõstõ saatva vanõmba haigõ latsõ iks kuuli ja ku tuul halvõmb nakkas, lätt tä jäl kooliõe mano. «Ku säänest haigõt vasta ei võtasi, sis küsütäsi, mille jaos tuu arstikabinet om?» kõnõlas OÜ Tugikoda juht, koolitohtri Ossipi Marje. «Ja mi olõmi vandõ andnu, et avitami inemist – saa ei tuust tagasi astu.»
Suuri inemiisi saa-i kah abilda jättä
Koolitervüshoiuteenüst tell haigõkassa õnnõ opilaisi jaos, pääraha om noidõ päält. A ku mõnõl suurõl inemisel majan om api vai ärkullõmist vaia, saa ei tuudki minemä saata. «Kas mi piäsi sis niisama istma ja uutma, ku kiirabi tulõ?» jääs Reedal küsümüs õhku.
«Seo aasta om Kreutzwaldi koolin nii 30 last veidemb ku mineväaasta, a Võro liina koolõn kokko pia 80 last veidemb,» ütles Marje. Ku latsi jääs veidembäs, sis päärahha jo kah. Ja haigõkassa mass rahha õnnõ 11 kuu iist aastan, nii et suvõl omma nii kooliõe ku -arst üte kuu palgalda puhkusõl.
Kiä aastakümnit taad tüüd tennü – nigu Tiksi Reet ja Sika Hele –, lää-i inämb palga peräst är, a olõ-i nä igävese. Pellädä om, et nuurt inemist pikembäs aos om rassõ asõmõlõ löüdä.
«Mi näemi koolin seod ello, miä om Eestin ja Võrol,» märgotas Reet tuust, miä tege kooliõe tüü tarvilikus. «Kellel vaia, saami avita nii füüsilidselt ku vaimsõlt, anda nõvvo, olla olõman.»
| | | | |
|
|
|
