Nummõr' 294
Rehekuu 15. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail
  • Uudissõ
     
  • Kolm paari katsikit saiva 60
  •  
  • Latsõ teivä esi kamma
  •  
  • Leevänätäl Vanal Võromaal
  •  
  • Võromaa söögi tsõõriklaud
  •  
  • Märdi- ja katrilaulõ oppus Moosten
  •  
  • Tulõva vanaperädse ehitüse oppusõ
  • Elo
     
  • Latsi tervüs kooliõe süäme pääl
  •  
  • Häätegemise päiv Vahtsõn-Antslan
  • Märgotus
     
  • Targa valimisõ oppus
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma Lehe jutuvõistlus
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Katsiku Looritsa Kaja ja Sirje, Männiste Vello ja Mart, Fastrõ Tiiu ja Kirchi Rein hoitva kokku. Pilt eräkogost. 
      
    Kolm paari katsikit saiva 60
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Vana Võrumaa lõunanukan Harglõ kihlkunnan Vahtsõn-Roosan sündü 60 aastakka tagasi kolmõ nädäli seen kolm paari katsikit. No peivä kõik kuus 60 aastaga juubõlit.

    Eluaig häste läbi saanu katsigu omma Kirchi Rein ja Fastrõ Tiiu, katsikvele Männiste Mart ja Vello ja katsiksõsara Looritsa Kaja ja Sirje.

    Kõik peivä uma juubõlipidu iks kodukülän Vahtsõn-Roosan, kukki Mart eläs Mõnistõn, Sirje Valgan ja Vello tege Soomõn tüüd.

    «Latsõn aeti Kajat ja Sirjet kõik aig segi, a mi saimi kõgõ arru ja koolioppaja kah,» kõnõl’ Fastrõ Tiiu, kiä om OÜ Lõunapiim raamadupidäjä. «Kae, mul om sünnümärk siin,» näüdäs’ Kaja ütte vaihõtegemise võtit. «...ja mul siin!» ütel’ Sirje manu.

    Latsilatsiga om külh nall’a saanu. Kaja ja Sirje tulõtasõ miilde, kuis ütskõrd üts latsõlats hõigas’: «Üts Kaja tulõ ja... tõnõ kah tulõ!»

    Kukki kooliaol olli Kaja ja Sirje opmisõga hädän, om parhilla mõlõmbal kimmäs tüü. Sirje om raamadupidäjä ja Kaja kokk. A kokas opsõ edimält ka Sirje ja mõlõmba kokakunst (esieränis Kaja Napoleoni kuuk) saa tõisi käest kõvastõ kittä.

    Pästeammõdi Mõnistõ komando pästjä Männiste Mart ja inneskine luudusainidõ oppaja ja keskkunnainspektri Kirchi Rein olli kooliaol helge pää, esieränis matõmaatikan ja füüsikan.

    «Meid huvit’ põh’alikkus, tahtsõmi as’a tuumani jõuda,» löüdsevä keskkooli-pinginaabri tõnõtõsõ man ütist. Kolmas, Vello, oll’ inämb elumiis ja es läpe nii pikält nõna raamatin istu.

    A kõik kolm olli kõva spordimehe. Rein tulõt’ uhkusõga miilde, et mitmõ Varstu keskkooli rekordi olli kümnit aastit näide käen. Vello oll’ eski Eesti nuurimeistri odaviskamisõn (61,64 m).

    Ütte hoitsõ nä ka Tarton, kon Rein ülikoolin bioloogiat, Vello keemiät-füüsikat ja Mart EPAn mehanisiirmist opsõ. Trenni teivä nä kah üten ja ku määnegi pidu oll’, sis olli kah muiduki kõik kolm pundin.

    Põhjus, mille määnegi vägi vidä kuut juubilaari seoniaoni kokku, om ka tuun, et sammamuudu hoit kokku terve külä. «Tuu om sisemine tunnõ, mis meid kokku tuu, et tahat tõisi nätä, taa om kõik uma rahvas,» selet’ Rein.

    Aastanumbrist ja tervüsehätist huulmada arvasõ kõik Vahtsõ-Roosa katsigu, et hing om näil iks nuur. «Nigu 60 sai täüs, kutsuti eakide pittu. Kas teile tull’ kah kutsõ?» uursõ Rein tõisi käest ja jah-vastussõ pääle põrut’: «A ma külh viil ei lää!» «Mi kah ei lää!» ütli tõsõ sama kimmähe.



     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin