| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Midä hoita, midä mitte | | |
«Slaavlasõ es saa tuhandõ aastaga mi rahvast jako, rahavarga ja relvaärika saiva piaaigu kümne aastaga ütele poolõ,» põrot’ minevänädälidsen ETV «Päältnägijä» saatõn tiidjämiis Vigala Sass. Jutt käve tuust, mille Eesti riik rahvast tühäs juusk.
Riigiammõtnigu tõmbasõ tüükotussit ja rahha pääliina kokko. Maainemise pakõsõ maalt är, a pall’o mitte pääliina tüükotussilõ perrä, a kõrraga vällämaalõ.
Vallavolikogo kandidaatõ nimekirjost om kah nätä, et volikogon om inämb kotussit, ku tarku ja tegüsit inemiisi. No omgi sis riigiherril laapsamb umavalitsusõ vägüsi kokko är panda.
Kokkopandmisõ plaan om päältnätä loogilinõ: kohe inemise kõgõ inämb käävä, tuu omgi umavalitsusõ keskus.
A puuti-tüüle käümine ja elämine-läbikäümine omma esi as’a, nigu omma esimuudu maainemise ja liinainemise.
Ku liin om küländ suur, nigu Võro, sis om kimmäs, et tulõvadsõn suurõn «Võro vallan» naatas maaello juhtma liina-mõtlõmisõ perrä. Ja sis om arvada, et Võro liin tege Võromaaga samma, midä pääliin tege Eestimaaga: tõmbas raha ja tüükotussõ hindä kõtu ala kokko.
Miä tuu raha ärtõmbamisõ peräst maal sündüma nakkas? 1. Talo mano tii lumõst vallatoukamisõ iist naatas rahha küsümä: liinan kästäs majaumanikul hindäl uma maja ümbre lumõst, puulehist, prahist jne puhta hoita. Pillu esi lummõ vai massa pildjalõ. 2. Tiihoitmisõ raha maetas kõik liina uulidsamulkõ sisse ja iks jääs viil puudugi. 3. Mille pitä maal kallist kuuli ja kultuurimajja, ku pall’o odavamb om kõik liina kokko kutsu. 4. Mille tukõ «Tulõ maalõ!» ettevõtmiisi, kao-, eelektri- ja tiiprojekte, ku liinainemiisile (kedä om inämb) olõ-i tuust määnestki kassu.
Üteldäs külh, et mitmõ vaesõ valla kokkopandmisõst saa-i rikast. A iks ma usu, et ku kodovald pantas kokko naabrivalduga kihlkunnasuurudsõs umavalitsusõs, sis maainemise saava ütstõsõst arru ja hoitva maaello nii pall’o ku saa.
Muinastiidläse Kiristaja Arvise kirätüküst om nätä, kuis om Vana Võromaa vähämbält tuhat aastat ütte hoitnu ja kuis seo maa seen omma väikumba kandi vai kihlkunna umakõrda ütte hoitnu. Rahva üttehoitmisõl om suur jõud, midä piässi rehkendämä maa maakundõs ja valdus jagamisõ man.
Ku kaia viil kõrd seod Vana Võromaa kaarti, sis saa selges, mille olõ-i seoniaoni saanu suurt asja mi maakundõ punnitamisõst uma nägo löüdä. Egäsugudsõ kommisjoni märgotasõ maakunna identiteedist, ütitsest märgist, hääst tuntust nimest. Päämurdminõ lõpõs harilikult tuuga, et nii Põlva ku Võro maakunnan tetäs määnegi vihk küläliisi jaos, mõlõmba kaasõ pääle pandas seto pilt.
Mulgi-, Võro- ja Tartomaa jupõst kokko pant Valga maakund tähist’ suvõl Valga kreisi 230. aastapäivä – tühjä tuust, et tuu kreis oll’ piaaigu tävveniste Lätimaal! Kõgõ tuu jandali ainukõnõ mõtõ om hoita tuud juunt, mille Vinne vallutaja viil 1961–1962. aastal lõpuni tõmbsi (Põlva, Valga ja Võro rajooni piir). Hoita võissi iks innekõkkõ tuud, miä om tuhat, mitte viiskümmend vai kümme aastat vana.
| | |
|
|
|
