Nummõr' 293
Rehekuu 1. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muhe mihklilaat
  • Uudissõ
     
  • Kurõmar’asaak kehvä: ku trehväs, sis trehväs
  •  
  • Trummi Riina luulõkogo näütämine
  •  
  • Võro kiilt om opatu 20 aastat
  •  
  • Andkõ häätegemises purgikraami!
  • Elo
     
  • Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja
  • Märgotus
     
  • Kuis saiva Vana Võromaa kihlkunna
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma Lehe jutuvõistlus
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
    Ummamuudu kos’ankäük
     
    Valgemäe Elvi
    Kanepi khk

    Oll’ 1960. aasta süküs, ku lõpõti Arkna aianduskooli Rakvere lähkül. Väega rassõ oll’ tuul aol vasta talvõ tüüd saia (ammu viil uma ala pääl).

    Ütspäiv trehvsi kokku vana sõbranje Ainuga. Täl oll’ sama murõ mis mulgi. A tälle oll’ kiäki seletänü, et Pukan nakatas ehitämä perädü suurt lambafarmi ja sinnä om vaia pall’u tüükässi.

    Mul ei olõ konagi ollu hullõ ettevõtmiisi vasta määnestki immuunsust ja tuuperäst ütli: «Läämi!»

    Meid võeti katõ käega vasta. Saimi ka tarõ katõpääle ütte erämajja Härmä-provva poolõ. Majaprovva oll’ väega kinä inemine, naaru- ja nall’amaias. Hoolits’ mi iist nigu imä. Tahtsõ meid väega mehele sokuta. Kõnõl’ iks, et täl om tüü man (Puka müüblivabrikun) pall’u ütsikit ja ilusit poissõ.

    Paksõ kõgõ rohkõmb ütte 30aastast poissmiist Jussi, kes pidi perädü rikas olõma. Eläs ütsindä uman majan ja om väega kõrralik. Tä paksõ tedä nii Ainulõ ku mullõ, a mi es olõ tuuaig viil rikkusõst huvitõdu.

    Ainul tull’ hää mõtõ. Täl kotun ütsik sõsar Laine: joba 28aastanõ ja veidü saamatukõnõ. Sokutami tälle rikka «peika».

    Kutsõmi Laine hindäle soolaleeväle ja ütlimi tälle, et üts illus rikas miis taht timäga tutvas saia. Pernaanõ oll’ viil tüüle minemäldä ja nakas’ asja kõrraldama. Arvas’, et ega naisil ei passi ummõhtõgi kos’aessä mängi, panku mi miihi rõiva sälgä. Otsõ uma poja ülikunna vällä.

    Ainu oll’ suurt kasvu ja lihhav nigu Solnõskova «Mendi» seriaalist. Ma (1.60 m) sai pernaasõ dressipüksi ja tuulõpluusõ. Ainu sai viil viltkaabu ja ma sonimütsü. Lainekõnõ uma 1 m 45 cm kasvuga oll’ nigu latsõkõnõ mi kõrval.

    Teimi Ainuga hindäle hüdsega vurru nõna ala ja Lainet «meiksemi» iks peris kosmeetikaga ilusambas.

    Ollimi joba ussõ man, ku pernaanõ hõigas’: «…a kon kos’aviin?» Otsõ tühä viinapudõli ja lask’ kraanist vett täüs.

    Välän oll’ kottpümme lämmi oktoobriõdak. Pernaanõ saatsõ meid puul maad, näüdäs’ üte maja pääle ja ütel’, et koputagõ kõvva, tä või olla maka ja om muidu kah veidü kõva kuulmisõga.

    Majan es olõ valgust nätä. Koputimi ussõ pääle. Ei kippu ega kõppu. Paotimi tarõust, sääl palasi väiku tattnõnalamp ja üts miis oll’ pikäle kõigi rõividõga sängü pääl. Meid näten karas’ pistü.

    Ütlimi viisakalõ tere (aimi jämmet hellü, nigu iks mehe) ja tutvustimi hinnäst.

    Et olõmi Tartu lähküst talust velle Jüri ja Jaan uma sõsarakõsõ Lainega ja tullimi tälle kosja. Ma lei viina(vii)pudõli lavva pääle ja timä pallõl’ meil lavva viirde istu. Istsõmi, a sis nakas’ täl kõrraga väega rutt ussõ poolõ.

    Hõigas’ viil ussõ vahelt, et lätt sakummi pääle otsma, ja kattõ.

    Istsõmi ja uutsõmi pia puul tunni. Sis kuulsõmi külä puult pinne haukmist ja näimi määndsitki tulõkõisi mi poolõ tulõman. Ma naarsõ, et Juss vast läts’ küläst piduliidsi ja juuki manu tuuma.

    Tulõ jõudsõva ligembäle ja sis kattõ kül nall’atuju är. Nuu olliva viis hürsket miist patareide ja püssega. Är paeda inämb es saa, ollimi ümbre piiretü. Mehe rüüksevä: «Käe üles, saiskõ paigan!» «Peigmiis» Juss saisõ kavvõmbal miihi sälä takan.

    Püssä olli tsihidü mi pääle ja kamandõdi: «Marss küllä! Veemi nä külänõvvukokku, sääl om tarri, kon näid kinni hoita, kooni miilits Otõpäält peräle jõud.»

    Mul oll’ viil jäänü veidü nall’atujju ja ma sosisti Ainulõ: «No nüüt pandas Laine ja Juss sääl ammõtlikult paari!»

    Tuu püssäga miis, kes mullõ kõgõ ligembäl saisõ, jäi kullõma ja röögät’ sis: «Mehe! Kurat, naa omma jo naasõ!»

    Kõik nä tulliva viil ligembäle ja vahtsõva meile näkku. Üts pühkse näpuga mu ilusa musta vurru iist är. Tuu naar, mis valla pässi, pidi kül Otõpääle kuulda olõma.

    Nüüt naksiva nuu karmi mehe hoobis Jussi pilkama, et nii ei saa tä hindäle elu sehengi naist, ku kosilaisilõ püssämehe kuts. Tull’ nii vällä, et Juss oll’ joosnu küllä, otsnu üles uma nuka jahimehe, kel omma püssä, ja seletänü, et rüüvli tulliva timä poolõ.

    Meile ütlivä mehe esälikult: ärke konagi inämb nii tekke! Hää, et nä es jõvva miilitsät kutsu, sis olõs asi pall’u karmimb ollu.


    Ku uma vitsa pessevä

    Aig oll’ üleminevädse aastasaa lõpp. Oll’ süküs, rehepesmise aig.

    Tuud tüüd alustõdi hummugu õks väega varra, nii kellä kolmõ paiku. Ülesajaja oll’ sainakell. Ku tuu lei uma kolm pauku, sõs oll’ vaia üles tulla, ja edimäne heränejä oll’ õks esä. Teedäki oll’ tuu väega rassõ, esieränis nooril ja latsil, kel makus uni. A üts tähtsämpi talutöid tahtsõ tetä, es olõ halastust ei hindäle, ei latsilõ.

    Üte õdagu tullu kellelgi vanõmbist latsist, arvada vellil Juhanil või Aleksandril mõtõ, kuis ütskõrdki kavvõmb maada. Ku esä magama om jäänü, tulõ kell saisma panda! Ku kell ei lüü, ei kuulõ esä üles kah.

    Nii ka tetti. Ku olti kimmä, et esä sügäväle maka, panni poisi kellä saisma.

    Es lää väega kavva aigu, ku üle tarõ kostsõ esä helü: «Latsõ! Kell om saisma jäänü! Tiiä-i, kavva tä joba saisnu om, mis kell või joba olla. Õkva üles ja nakkami tüüga pihta!»

    No kes sõs julgu üteldä, mis asi periselt oll’. Kobi mugu üles ja nakka rõivilõ säädmä! Es saa nikanigi maada, ku muidu olõs saanu!Seokõrd tull’ karistus kül väega ruttu kätte ja kõgõ hullõmb, et nuu olli uma vitsa, mis pessevä.

    Seod luku kõnõl’ mu vanaimä Aboltini Helene (1884–1962), Krabi Taga-Tepaski talu pernaanõ.

    Lugu esi juhtu tä sünnütalun Mäe-Ivanin, miä om mi naabritalu ja kon oll’ peremiis tä esä Jauga Kaarli (1855–1941).


    Merisalu Pilvi,
    Paganamaa, Rõugõ khk


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kardokavõtt

    Vinne aol kävevä koolilatsõ egä süküs kolhoosin kardokit võtman -«šeffes». Talvõl oll’ koolisöökla jaos kardok prii!

    Üten maakoolin läts’ direktri lõunaaigu kaema, kuis nooril šeffel tüü edenes.

    Tuud ei tiiä, kas tedä huvit’ rohkõmb koolilatsi koogutaminõ virkside vahel vai nuur naisoppaja.

    Nika ku tä oppajaga nurmõ veeren makõt juttu veerüt’, topsõ vigurivändä poiskõsõ dire auto sumbutitoro kardokit täüs.

    No oll’ uhkõ pilt, ku dire minemä sõitsõ: kardokit linnas’ tii pääle nigu kuulipritsist!


    Tiinäütäjä

    Vanaprovva Võro liina Tarto uulitsast tahtsõ bussiga turu pääle sõita, a saa-s bussõ vahtsõst sõiduplaanist arru: kuis kõgõ parõmb sõita olõssi.

    Naabri opas’: «Sõida nummõr 16ga bussijaama mant Sõlõkõsõ latsiaia mano, säält mine maiu vahelt kõrvaluulitsalõ. Joba kavvõst paistus valimisreklaam. Käänä sinnä, kohepoolõ kaes miis pildi pääl. Ja olõtki õkva turuvärten.»

    Ütelge viil, et nuu pildi olli ilmaaigu üles säedü!


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin