Nummõr' 293
Rehekuu 1. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muhe mihklilaat
  • Uudissõ
     
  • Kurõmar’asaak kehvä: ku trehväs, sis trehväs
  •  
  • Trummi Riina luulõkogo näütämine
  •  
  • Võro kiilt om opatu 20 aastat
  •  
  • Andkõ häätegemises purgikraami!
  • Elo
     
  • Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja
  • Märgotus
     
  • Kuis saiva Vana Võromaa kihlkunna
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma Lehe jutuvõistlus
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Kiristaja Arvis,
    muinastiidläne
     
      
    Kihlkunna vai vähämbä piirkunna olli jo muinasaol
     
    Kuis saiva Vana Võromaa kihlkunna
     
    Põrõhõlla om teedä katõssa Vana Võromaa kihlkunda, nigu nä Eesti Vabariigi edimädse ao edeotsani olli. Nuu omma kerigukihlkunna, a kihlkunna vai vähämbä piirkunna olli jo muinasaol.

    Määndse nuu muinaskihlkunna olli, om suur vaiõlusõ kotus. Kõgõ illatsõmba, Roodsi võimu aigsõ kihlkunna omma Kanepi ja Räpinä, tõisi peetäs vanõmbis. Arvatas, et Põlva ja Rõugõ võiva minnä külh tagasi muinasaigu. Nii om arvatu ka Urvastõ ja Sangastõ kottalõ. Ja illatsõmba Räpinä põh’ajago ni Võnnu hummogujago omma arvadu Suupoolitsõ muinaskihlkunnas.
     
    Vanast, viikingiaol, olli liinamäe säändse piirkunna keskusõ. Kon liinamäke olõ õs, sääl olli kas suurõmba külä vai mitu küllä ütenkuun. Liinamäkiga keskusõ omma Sangastõn, Urvastõn, Otõpääl, Põlvan – Rosma, nii muialgi. Paistus, et koskil viikingiao lõpun – umbõs 1050 – om sääne elämise muud ümbre saanu. Kas tulli vindläse vai balti vai keski muu, egäl juhul omma nä är häönü.

    Kas ildampa, illatsõmbal ravvaaol Võromaal ülepää kihlkundõ oll’, om niisamatõ vaiõlusõ kotus. Või-olla elli inemise uman jaon küllin, kon keskel oll’ liinamägi vai määnegi paokotus. Säändsit om näütüses Vedo külän Põlva kihlkunnan.

    Viil varatsõmbast aost om jälleki teedä küländ pall’o. Arheoluugõ uurmisõ perrä om suur jago Võro- ja Setomaa liinamäkist hoobis varatsõmba – koskil umbõs 1500 aastat vana, mõni vanõmbki. Tuu om peris põnnõv tiidmine, selle et vanast arvati naa kõik umbõs muinasao lõppu.

    Säändsit om Piusa veeren Hinnialan, Mõrgin Kuningamägi ja tõisigi. Kas tuud aigu ka määnestki piirkunda oll’, tuud mi tiiä ei viil sukugi. Om külh arvat, et jo koskil keskmädsel ravvaaol nakkasõ inemise poliitilidsõlt kokko elämä – Skandinaavian tulõva kuniga, teküse väiku kunigriigi. Või-olla oll’ meil kah midägi säänest?

    Muinastiidläse Valgu Heiki ja Veldi Martti omma Vanna Võromaad pall’o uurnu.

    Näide perrä näütüses Mooste kandi keskus võisõ olla Kauksi Leerimäe pääl. Põlva man om tuus Rosma liinamägi. Varbusõ Kandsimägi om kimmäs keskus Põlva ja Kanepi piiri pääl.

    Näide arvamisõ perrä Võromaal tuudaigu õigit liinamäki olõki es. Ja tuu käü kihlkundõ kottalõ kah. Nä arvasõ, et Võromaa oll’ üts hõrrõ kant, mis käve ütest külest Otõpää-Tarto ala ja tõsõlt puult Irboska-Pihkva ala. Kas tuu nii õkva oll’, jääs vallalidsõs.

    Sõski või arvada, et muinasao lõpu Võromaa linnusõpiirkunna olliki kihlkunna.

    Vähämbält nä olli säändse poliitilidsõ võimu keskusõ.

    Vähämbit keskuisi ni paokotussit om hulga. Keskusõkotussit nii pall’o olõ õi.

    Ku kaemi Lõunahummogu-Eestit, aoluulist Võromaad, sis kerigukihlkundõ tulõk om hämärän, selle et Tarto piiskobi arhiiv palli Liivi sõa aigu maaha. Mi ei tiiäki, mändse mõisa ja kõgõ varatsõmba kerigu olli. Kah’o külh, a mis tiit.

    Arvatas, et osa Kanepi maid käve Otõpää ala, Urvastõ või olla vana, a määndse piiri Karula, Urvastõ ja Sangastõ kihlkunna vaihõl olli, täpsele ei tiiä.

    Põlva kottalõ mi kimmähe tiiä ei: keskaol oll’ keskus Kiräpää kants ja kihlkunna kerik võisõ olla tõsõ kotussõ pääl. Keskaigsõ kihlkunna nimi oll’ sis Kirumpää ja Põlva kihlkunda ni kerikut om edimäst kõrda nimmat 1452. Põlva kottalõ om jo 1226 kirotõt, et piiskob Herman ni ordumehe olli tä üles ehitänü.

    Väimälä om kimmähe vana keskus, a sääl säänest liinamäke ei olõki. Võro liina kotussõ pääl om väega varatsõst aost eletü, a sääl niisamatõ mäke olõ õi.

    Keskaost om sis peri nii Põlva, ku tõsõki kihlkunna. Ku tulõ Roodsi aig, läävä eräle nii Räpinä ku Kanepi. Viimätsena Harglõ, miä oll’ vaihõpääl Koivaliina ala pant. Ja ommaki Vana Võromaa kihlkunna kõik olõman.

    Aost, mis jääs muinasao lõpu ja Liivi sõa vaihõlõ, om teedä viil väega veidü.

    Tüüd ja uurmist om iin hulga.
     
     
    Vana Võromaa kihlkunna vai umaette kandi 1200. aastal.
     
     
    Vana Võromaa kihlkunna 1520. aastal. Oleg Roslavlevi perrä.
     
     
    Vana Võromaa kihlkunna 1694-1925.
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin