Nummõr' 293
Rehekuu 1. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muhe mihklilaat
  • Uudissõ
     
  • Kurõmar’asaak kehvä: ku trehväs, sis trehväs
  •  
  • Trummi Riina luulõkogo näütämine
  •  
  • Võro kiilt om opatu 20 aastat
  •  
  • Andkõ häätegemises purgikraami!
  • Elo
     
  • Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja
  • Märgotus
     
  • Kuis saiva Vana Võromaa kihlkunna
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma Lehe jutuvõistlus
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Kurõmar’akorjaja Kingu Estra hindas timahavadsõ kurõmar’a-aastaga perämädse ao kõgõ kehvembäs
    Harju Ülle pilt
     
      
    Kurõmar’asaak kehvä: ku trehväs, sis trehväs
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Seo tunnus kõgõ kehvemb kurõmar’a-aasta viimätside aastidõ perrä,» ütel’ kõva kurõmar’akorjaja Kingu Estra (52) Ruusalt. «Marju om pall’o külh, a nä omma nii tsill’okõsõ – vett es tulõ jo taivast alla!»

    Timahava naas’ Estra kurõmarja käümä väega varra: joba põimukuu lõpun olli kotsidõ mar’a verevä. «Üle päävä käü iks kaemah, et vast seokõrd... A iks omma väiku. Peris ilma ei olõ sõski jäänü: pangikõsõtävve, kuus killo olõ kõgõ rohkõmb kõrraga saanu,» kõnõl’ tä.

    Estra jutu perrä om kurõmarju inämb ja suurõmbit suu viirin, turbavõtmisõ kraavõ ja tsihte veeren, kost puu olõ-i vett är tarvitanu.

    Nigu tõisil, omma ka timäl uma kimmä kotussõ, kost marju otsi, a seo aasta olõ-i tuust api. «Kimmä pääle minegi kotust olõ-i, ku trehväs, sis trehväs.»

    Kingu Estra pidä luku kurõmar’ajoogist ja marjust tulõ iks rahha kah (Estral parhilla palgatüüd olõ-i).

    Kurõmar’akorjajit timä kandin om – ütsjago om külh vanas jäänü, a tuu iist om noorõmbit miihi pääle tulnu.

    Kõva kurõmar’akorjaja Lauritsa Viivi Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast kaivas’, et Ess-suu, kost tä iks om uma talvõmar’a saanu, oll’ timahava peris tühi. Nuu ütsigu mar’a, miä sääl olliki, oll’ kiäki puulrohilidsõst pääst är kor’anu.

    «Tulõ iks viil kävvä, et talvõ jago marju kokko saia,» arvas’ tä.

    Kurõmarju es olõ timahava ka Sinesaarõ suun Võromaa lõunatipun Harglõ kihlkunnan. «Mu tutva löüdse üte mättätävve kurõmarju ja tuu oll’gi kogo saak,» kõnõl’ tuust kandist peri luuduskaitsja ja Kaitsõliidu miis Silla Silver.

    Mõnõ suurõmba suu pääl trehväs inämb

    A mõnõ suurõmba suu pääl oll’ mar’asaak peris hää: näütüses Räpinä kihlkunnast Meenikunnu suust veivä mõnõ paikligu inemise nii pall’o marju kodo, et käe jäivä haigõs.

    Ka Antsla kandist korssi mar’alidsõ iks mitu pangi kurõmarju päävän. «Üts tutva oll’ eski sada killo pääväga kor’anu,» tiidse Lauritsa Viivi kõnõlda.

    A nuu omma ütsigu kotussõ suurõmbidõ soiõ pääl, kost nii häste kurõmarju saadi.

    Et keskestläbi oll’ iks kehväpoolnõ kurõmar’a-aasta, näütäs tuugi, et kokkoostun mastas kurõmar’akilost kats-kolm eurot. Puulpäävä peetü Sulbi mihklilaada pääl müüdi kurõmarju neläeurodsõ kilohinnaga, laada lõpun sai mar’a kätte 2.50ga kah.

    Ka Lauritsa Viivi kõnõl’, et üts tima tutva hää mar’akorjaja om küsünü kurõmar’akilost neli eurot ja ostjidõ puudust olõ-i olnu.



     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin