| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
Kardokavõtmisõ talos Rõugõ kihlkunnan Luhamõtsa külän Vahtsõ-Lahu talon 1920. aastil. Vankri takan sais peremiis Schmidti Johan. Pildi tekk’ Schmidti Aleksandri. Võromaa muusõumi pildi. | | | |
Kardokatalos viina ja tandsuga | |
Eesti vabariigi edimädsel aol tetti suurõmba talotüü iks talgo kõrran. Nuu olli rehepesmine ja sitavidämine, a ka kardokavõtminõ ja linakitskmine.
Kuis käve tuudaigu kardokavõtminõ Rõugõ kihlkunnan Sännä kandin Pärlijõõ veeren, om kirotanu Pedäjä Karl uman käsikirän Hurda talo aoluu kotsilõ.
Hurda talon oll’ kombõs võtta kardokat pühäpäävä õdaguspoolõ. Virkse aeti harkadraga vallalõ ja päämidselt korssi kardokit naasõ ja tütrigu. Poisi avidi täüs kardokakorvõ är viiä.
1930. aastidõ keskpaigan tulli Võromaalõ edimädse rootormassina, midä veeti katõ hobõsõga.
Nuu avidi kardokavõtmist kerembäs tetä.
Kardokavõtmisõ talgoliidsilõ pakk’ talo pererahvas iks pitsikese viina, sakusmendis oll’ võiuleib. Ku talos läbi sai, süüdi õdagust ja päält tuud naas’ tands akordioni vai lõõdsa perrä.
Määne tuu Hurda talo üten uma reheelämise ja tõisi huunidõga vällä näkk’, tuud saava kaia kõik huvilidsõ Eesti rahva muusõumin: talo makett om sääl kõgõ kaemisõs välän.
Mi Tarto ülikooli aoluukursus võtt’ 1979. aasta sügüse Kolga-Jaani mail puultõist kuud kardokat. Tuu aig om mi kursust seoniaoni üten hoitnu.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
|
|
|
|