| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | |
Juhtkiri: Käsüst ja süämest | |
Hädä Euruupa Liidu söögiabi jagamisõga näütäs, et ka mi umavalitsuisin om mitmõsugutsit sotsiaaltüütäjit: mõni lämmä süämega sotsiaaltüütäjä sõit’ massinaga valda pite, käro kraamiga takan ja kai perrä, et egä hädäline iks uma pakikõsõ kätte saanu.
Tõnõ istsõ kabinetin ja jagi pakkõ paar päivä, ku tälle paslik oll’ ja tii-es vällägi, ku mõni häditsemb paki kättesaamist är uuta es jõvvaki.
Kon umavalitsusõn olõ-s nimekirju tettü ja piire säetü, saiva nahaalsõmba küsüjä paki mitmõst kotussõst, samal aol olli paki tsillõmba ku muial, selle et saajit oll’ inämb.
Hallõ lugu külh, et egäl puul es jaeta söögiapi noilõ, kinkalõ vaia oll’.
Esieränis selle, et riigi abiraha jagaminõ om sakõst ebaõiglanõ: pere piät elämä õnnõ vanaimä pensionist, selle et vanaimä eläs saman majan, õkva täüskasunus saanu lats ei saa uma edimädsest palgast rõõmu tunda, selle et tuu arvatas kõrraga «leibkunna» sissetulõkis ja võetas abiraha är jne.
Maal jo tuntas kõiki ja olõs saanu tuu euroabiga õkva säänest ebaõiglust praavita. Häbülugu, ku tuu tegemäldä jäeti – säädüs õkva es käse jo!
| | |
|
|
|