| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Sõaoppus naismaadlõja ja piiretüsega | | | Zirnaski Ülo,
Räpinä aianduskooli kihälise kasvatusõ ja mehhanisiirmise oppaja aastil 1950-1983
1955. aasta suvõl olli üteh paarikümne uma kandi mehega Räpinäl sõaväe kõrdusoppusõl. Ollimõ joba selges saanu, kuis tõmmada hinnäst trammi (valvõl), laskõ longo (vabalt), kuralõ ja hääle puulõ ja ümbre käändmise, mitot muudu marssmisõ.
Mi hulgah olle pall’o Säksa sõaväeh ollo mehi, üts olle Pärnastõ Valdo. Ku har’oteme tervitämist, lei tä käe ette pistö ja sai suurõ noomitusõ. Valdo pallõl’ väega andis ja ütel’, et täl läts kogõmada segi.
Poliitoppusõh ollimõ joba tiidä saanu, et mi olõvat nuurusõh elänö pümmeh, puudusõh ja näläh. Meid olõvat tävvelikost häömisest pästnö är Nõvvokogo Liito astminõ 1940. aastal.
Ütskõrd marssõmi kolonnih üle silla kultuurimaja puulõ, ku jõudsõme viinapoodi kotsehe.
Sõs karas’ mi kolonni ette marssma üts Vinne kommisari muudo naistõrahvas, must nahkjope säläh.
Energiline ja uhkõ marssja olle Seedorfi Ksenia vai lihtsäle Senni – Räpinä vabrigutüülise Jaagumanni tütär, noorõlt olno väega illos naistõrahvas. Tä lännö maailma õnnõ otsma ja olno tsirkusõh maadlõja, kunstratsutaja ja eläjide välläoppaja. Senni abiellonu arhitekt Seedorfiga, kes olle sünnült krahv.
Vanah iäh olle Senni tulno Räpinähe tagase ja elle vanah paprõvabriko majah, mille perijä olle korvpallikuulsus Soka August, kelle poig om olümpiävõitja Tiit. Senni olle näide kaugõ sugulanõ. Tä olle aianduskooli direktri Kärbise Bernhardi emä hää sõbõr ja olle küläline pall’odõh olõmistõh direktri aiamajah.
Sennil olle välläopat pini, kes timä käsu pääle «Näütä, midä litsi liinah teevä!» lassõ sälüle maaha, vingõrd’ katõlõ puulõ ja tegi helüga: i-i-i!
Mõnikõrd näüdäs’ Senni meile ka maadlusvõttid. Teelahe Tarmo pandsõ tä kõrraga nupuvõttõga sälüle, a kõva spordipoisi Terepsoni Tõnuga oll’ kõvastõ tegemist.
Kaptenilõ, kes mi kolonni kõrval marssõ, es miildö sukugi, et üts vanamutt marss kolonni iih ja tege rahvalõ nall’a. Tä andsõ käsü ümbre-marss! Kolonni tagomadsõ otsa mehe käänivä ümbre, mi edimädse otsa mehe marssõmi Senniga edesi. Ku jõudsõmi majakraami poodi ette, andsõ Senni käsü: «Sais! Rivitult!» Ja läts’ puute.
Kapten jõudsõ kolonni tagomadsõ otsaga meele järge ja nakas’ pahandama, misperäst mi timä käsko es täüdä. Ütlime, et es kuulõ, ja arvsime, et meile om tulno vahtsõnõ ülemb.
Kõrdosoppusõ lõpõtamisõs kõrraldime sõaliseh kabinetih kuuholõmisõ. Direktri Kärbis, kes oll’ «suurõh esämaasõah» vika saanu, kõnõl’ Nõvvokogo relvastusõst.
Direktri pandsõ alostusõs viina lavva pääl. Kuuholõminõ olle peris pikk ja mehe jäivä peris purjo, a mitte ütsindä direktri tuudost pudõlest. Sõalisõ ala juhataja Grihhin tõi relvaruumist pudõliga juuki mano, a inne lavva pääle pandmist käve mõsuköögist läbi, kos olle viikraan.
Mõnõ ao peräst kaivas’ keemiäoppaja Kattai Eduard, et tima piirätüse tagavarast, mis tä oll’ saano ministeeriümist ja hoiulõ andnu sõalisõ kabineti relvaruumi, olle suurõmb osa är kaono.
Kattai tahtsõ anda Grihhini kohtohe, a tä olle tennö väikese via: andno piirätüse hoiulõ ilma kiräligu aktilda.
Mi direktriga es lauso sõnnage, et võtimõ kah osa tollõst piirätüse juumisõst.
| | Är minku ülembäga siinde! | | | Tuu säitsme-katsa aasta tagunõ seenehkäük jäi mullõ väega häste miilde, selle et jäi edimädses ja viimätses kah tuu vennikesega.
Sõidimi mu ülembä, meistri Vampsi massinaga Naruski kanti kikkasiinde. Oll’ 11. septembri ja mõtsa jõudsõmi joba hummogu kellä säitsme aigu. Et ma ummi seenekotussit egäle matsilõ kah vällä ei näütä, sõs lepemi, et saami massina man tunni ao peräst kokko.
Ma lätsi üteh ja Vamps tõõsõh tsihih. Siini oll’ väega hulga ja väega suurõ olli nä kah, mugu korja õnnõ. Tunnikõnõ läts’ kipõlt müüdä ja Vamps nakas’ uma massinaga närvilidselt tuudutama. Ma es saa jo õkva är tulla, mul oll’ jo pia 20 liitrit kikkasiini kor’at tuu aoga.
Ilm oll’ pilveh ja ma essü ärki. Vampsi massina tuudutaminõ kattõ kah är (jõudsõ vast kohegi Tsolko vällä otsaga).
No siski sai ma umbõs paari tunni peräst massina mano. Tuu miis oll’ väega närvih ja siini oll’ täl kah vast paarsada grammi lövvet. Tä oll’gi kullõlnu raadiot tuul aol, ku ma mõtsah roitsõ.
Tull’ sõs massinast vällä, a võtmõ jäivä ette ja ussõ lei lukku. Es saaki mi inämb massinahe.
Külh pruuvsõmi traadijuppõga läbi küleklaasi ust vallalõ saia, a es saa kuigi. Ja aig läts’, a mi pidimi õdaguspoolõ tüüle minemä.
Sõs ma ütli Vampsilõ, et säält edesi umbõs puultõist kilti om üts palkmajaehitüs, vast saa kellegagi säält liina. No tä saigi üte mehega Võrro ja tõi umalõ massinalõ tagavaravõtmõ.
Jõudsõmi iks õigõ ao pääle tüüle ja kikkaseene saiva ka är antus. Ma anni viil Vampsilõ trüüstmises 50 kruuni tuust seenerahast.
Otsa Kallõv
| | Tossu Tilda pajatusõ | | | «Ma tiiä, sa olõt mesi!»
Köögin oll’ riiol täüs purkõ ja topsikit. Perrepojakõnõ tahtsõ kõgõ kõkkõ pruumi, miä purkõ seen om. Tä oll’ viil nii tsill’okõnõ, et pidi hinnäst tooli päält riiolini küünütämä.
Ütel pääväl haard’ tä säält purgikõsõ, kon oll’ seen midägi kõllast. Poiskõnõ nõst’ kaasõ päält ja maitsõ. Oi jummal, ku mõro tuu kraam oll’! Heng oll’ kinni ja keeleots terävät hallu täüs.
Silmä joosi tsirinällä vett.
Ku lats oll’ toibunu, lugi tä purgilõ sõna pääle: «Mõrka no mis sa mõrkat, a ma tiiä, et sa olõt mesi!» Tä tsusas’ luidsa vahtsõst purki... Imä kuuld’ köögist poiskõsõ epistlit ja tull’ kaema.
Tä haard’ lavva päält purgi ja pand’ tuu riiolihe tagasi. Es olõ mesi. Sinep oll’.
Liinatsirgu sovhoosin
Ku Nõvvokogo rahvas naas’ kommunismi ehitämä, sis egäüts sinnä paradiisi es passi, ütsjago tull’ ümbre kasvata.
Ku tüü tekk’ ahvist inemise, asi sis eski kergide elokombidõga naasõ tüüga õigõ tii pääle pöördä... Egän rajoonin oll’ kats-kolm kolhoosi vai sovhoosi, kohe nuu tegeläse tüüle saata.
Parteikomitee saalin peeti väkev kuunolõk, kon jutt oll’ ettevõtmisõ üldrahvalikust tähtsüsest.
Kõnnõ olli pikä ja tulidsõ. Tulõvikun olli nuu naistõrahva nigu tsiibuga ingli.
Kõgõ lõpun pallõl’ uma sõna üteldä partei lihtliigõ. Timä jutt es olõ pikk: «Naid liinatsirkõ paranda-i ütski maatüü!» Tull’ vällä, et tä oll’ prohvõt.
| | | | | | | | |
|
|
|
