Nummõr' 292
Süküskuu 17. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
     
    Pääleht
     
  • Esieräline Võromaa unõnäoraamat jõudsõ kirändüsmuusõummi
  • Uudissõ
     
  • Euroabi jagati ka Vanal Võromaal nigu jummal juhat’
  •  
  • E-luudusoppus ka võro keelen
  • Elo
     
  • Uma talo raamat perre abiga
  • Märgotus
     
  • Vällämaal opja: Võromaalõ tulõmi puhkama
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
    Vällämaal opja: Võromaalõ tulõmi puhkama
     
    Võromaalt peri tudõngi omma päält suvvõ as’a kokko pandnu ja är kuuli sõitnu: Tartohe, Tal’nahe, mitmõ hoobis vällämaalõ. Mille nä vällämaal opva, mille ei kodomaal ja mändse omma tulõviguplaani, küsse LEIMANNI EVE Võro liinast peri tudõngitütrige Toomiku Maria (23), Tomsoni Karina (19) ja Ossipi Silja-Madli (21) käest.
     
     
    Toomiku Maria (Pilt eräkogost.) 
      
    Toomiku Maria: ku Eestimaalõ tulõ, kõnõlõ edimäidsil päivil inglüse aktsendiga

    Toomiku Marial lätt Šotimaal St Andrewsi ülikoolin matõmaatikat oppõn jo neläs, lõpuaasta. Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi matõmaatiga-inglüse keele klassi lõpõtanu Marial om kipõ-oppus: nelä aastaga saa kätte magistrikraadi. Ülikuul om 600 aastat vana, edimäne Šotimaal. Sääl om pall’o tunnõtuid inemiisi opnu, tõisi siän printsi William ja Harry ja hertsoginna Catherine.

    Toomiku Maria: «Pääle 10. klassi sai ma olla aasta Austrian Innsbruckin vahetusopilanõ. Tuu aasta andsõgi mõttõ ka korgõhekuuli vällämaalõ minnä. Suurbritannia ülikooli tundu kõgõ parõmba ja naksigi säält sobivat otsma.

    Šotimaa ülikoolõn mass valitsus Euruupast peri tudõngidõ opimassu kinni ja rahha om vaia õnnõ elämise jaos. Šotimaal jälki oll’ St Andrews kõgõ parõmb kuul.

    Opmisõ-taotlus tulõ joba aasta alostusõn tetä www.ucas.com. Piät kirotama motivatsioonikirä (mille õkva seon koolin oppi tahat) ja piät olõma kats soovituskirja kah.

    Ülikuul ütles, määne piät sissesaamisõs olõma gümnaasiumi lõpueksämide punktisumma. Mul tull’ tuu riigieksämitest ilostõ vällä. Inglüse keele mõistmist kontrollitas eräle.

    Et St Andrews om elämises peris kallis kotus. Olõ küsünü mitmit stipendiummõ, vanõmba toetasõ ja tüül kah iks tulõ kävvü. Tüüd leüdvä tudõngi süügikotussin, hotellen ja puutõn. Ma olõ baaridaam, a alosti ettekandjana.

    Oppusõga olõ ma väega rahul. Ülikoolil omma ka esierälidse kombõ. Näütüses üül vasta 1. maid oltas üü otsa üleväl ja sis päävänõsõngil mintäs merre ujoma. Terve viiviir om tudõngit täüs ja kõik juuskva külmä merevette.

    Edimält Suurbritannian võõrit asju iks oll’ ja tulõ es kõrraga kõik inglüskiilse sõna kah miilde. A ku nüüt Eestimaalõ tulõ, tükütäs mullõ ütlemä, et paaril edimädsel pääväl om jutt inglüse aktsendiga.

    Eestin käü ma paar kõrda aastan. Olõ jo Eestin kavva elänü ja innembide reisi muial. Esieränis miildüs mullõ mäki pääl lumõlavvaga sõitman kävvü.

    Mõtlõ viil edesi oppi, ja iks vällämaal – Eestin olõ-i leüdnü säänest oppust, miä huvitasi. Eestläse võiva olla ka väega kinnidse ja ahta meelega ja tuuga om päält vällämaalt tulõkit rassõ harinõda.

    Täpsät ammõdi- ja elokotust olõ-i ma hindä jaos paika pandnu, a ku pasligu ammõdi lövvässi, olnu-õs ka Eestihe tagasi tulõmisõ vasta midägi.
     
     
    Tomsoni Karina (Leimanni Eve pilt.) 
      
    Tomsoni Karina: sahvtimüümisest tull’ mõtõ ärijuhtmist oppi
     
    Tomsoni Karina sai viil mõni nätäl tagasi teedä, et pässi Hertfordshire ülikuuli ärijuhtmist opma. Kuuli om Suurbritannia pääliinast Londonist 20 minotit rongiga sõita. Tuu kant olõ-i Karinalõ võõras: kuul, mille tä õkva lõpõt’ – Pangborne’i kolledsi Readingin, – om lähkül.

    Sinnä trehväs’ Karina pääle 10. klassi Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi matõmaatiga-inglüse keele klassist – tä sai ütes aastas rahvusvahelidsõ organisatsiooni HMC (Head Masters and Head Mistresses Conference) stipendiumi. Päält tuud pakuti tälle võimalust edesi jäiä.

    Tomsoni Karina: «Opsõ mereväekaldõga internaatkoolin, kon om kõva kõrd ja tetäs õga kolmõ nädäli takast paraatõ. Edimält miildü es mullõ sääl sukugi: olli harinu hindäette olõmisõga, a sääl tuud olõs.

    Edimält oll’ šokk, a kõrrahar’otaminõ om kasus tulnu. Vanõmba imehtivä, et olõ nii esisaisvas muutunu.

    Tahtminõ rahvusvahelist ärijuhtmist opma minnä tull’ tuust, et koolin saimi tetä opilasfirma, miä möi paraatõ aigu ja messe pääl sahvti. Üte latsõvanõmba kaudu saimi sahvti odavalt kätte.

    Pruuvsõ õgas juhus ka mitmõhe Hollandi korgõhe kuuli. Eestin olõsi vast pruuvnu minnä Tarto ülikuuli inglüse keelen ettevõttõmajandust opma, a tsiht oll’ iks vällämaalõ jäiä ja ku olõt vällämaal kolledsi lõpõtanu, olõsi Eesti ülikuuli jo rassõmb tulla. Ku kõrra omma siiva jo vällä sirotõdu, olõ-i mõtõt sammukõist tagasi kimmähe ümbrekunda minnä.

    Suurbritannian om edimädse aasta tudõngilõ elokotus ütiselämisen olõman. Kimmäle tulõ tüükotus otsi – elämine ja opminõ olõ-i sääl otav.

    Võrolõ sõida suvõl ja jouluaol. Edimäne asi om üten vanõmbidõga kodoliinalõ väiku tsõõr pääle tetä – teküs hää tunnõ jäl koton olla ja tulõ miilde, midä igätsenü olõ.

    Kõgõ rohkõmb miildüs kävvü Tamula rannapromenaadi pääl jalotaman ja vanaimä puul Loosin – tuu kotusõga halgahtusõ kõik hää latsõpõlvõmälehtüse.

    Uma pere uut minno muidoki kõgõ rohkõmb. Jõvva ei kokko lukõ noid kõrdo, ku imä om minno usotõlõnu Eestimaalõ edesi jäämä. A ma usu, et näil om iks hää miil, et ma nii kavvõndahe olõ joudnu, ja näide suur tugi om mul takan.

    Vällämaal oll’gi edimält rassõ harinõda tuuga, et sugulaisi ja sõpru lähkün olõ-s. Õnnõs saa näidega Skype’i kaudu kõnõlda. Vahepääl, ku väega rassõs lätt, igatsõ lihtside asju perrä: pere, sõbrannadõga naarminõ, Kalevi kommi, Võro liinan jalotaminõ…

    Tuud tiiä ei, miä elo tuvva või. Pääle ülikuuli tahasi ka vähäkese õnnõ otsi ja võimalikult pall’o kätte võita.

    A kavvõmban tulõvikun mõtlõ Eestimaalõ tagasi tulla – Eesti om hää kotus latsi kasvatamisõs.
     
     
    Ossipi Silja-Madli Pilt eräkogost. 
      
    Ossipi Silja-Madli: taha saia araabia maiõ as’atundjas

    Ossipi Silja-Madli om Tarto ülikooli riigiteedüisi ala kolmanda kursusõ tudõng, kiä saa üliopilasvahetusprogrammi Erasmus kaudu süküssemestri oppi Prantsusmaal Sciences Po Lyoni ülikoolin poliitigateedüst.

    Ossipi Silja-Madli: «Prantsusmaa ülikooli valisi selle, et prantsusõ kiilt har’ota. Tuud kiilt olõ opnu jo 6. klassist pääle, alosti Kreutzwaldi gümnaasiumin, kon põhikooli lõpõti. Tartohe Miina Härma gümnaasiummi minnen olli uman klassin ainumanõ, kiä tõsõs keeles prantsusõ kiilt oll’ opnu, ja nii oppajal kah ainumanõ opilanõ tunnin. Oppaja Alloru Ehaga omgi jäänü väega hää läbisaaminõ. Teno timäle sai 2010. aastal kuus aos Prantsusmaalõ Lions-klubi laagrihe.

    Ildampa olõ Pariisin Disneylandin tüüd tennü. Timahava suvõl olli Prantsusmaal ökoloogialaagrin ja pässi ka tõist kõrda Lions-klubi laagrihe.

    Laagrin trehvsi kokko inemiisiga araabia maiõst ja tull’ suurõmb huvi noidõ maiõ vasta. Lyoni ülikoolin saa valli araabiaoppust. Eestin olõ-i pall’o inemiisi, kiä tuud kanti tunnõsi vai araabia kiilt mõistasi.

    Minno om nakanu huvitama näütüses naisi looritamisõ teemä, plaani tuust keväjä ka uma bakalaurõusõtüü kirota. Prantsusmaal om mosleminaisi pall’o, ma looda säält leüdä ka noid, kellega tuust kõnõlda. Olõ mõtõlnu ka magistrioppusõ pääle säälsaman Lyonin.

    Taha saia tulõvikun diplomaadis ja avita iks Eesti riigil edesi liiku. Prantsusmaalt tullõn jäigi õkva Tal’nahe välisministeeriümmi praktikalõ.

    Muidoki saa-i araabia maiõga köüdet diplomaatilinõ tüü kerge olla. Naanõ ja linalakk – tuun maailman om peris rassõ toimõnda nii, et sinno tõsitsõlõ võetas.

    Vällämaal tunnõ kõgõ rohkõmb puudust mustast leeväst ja supõst. Musta leibä Lääne-Euruupan olõ-i sukugi, a suppi peetäs Prantsusmaal õnnõ eelruas vai süvväs külmäl aol. Olõ-i nuu ka meile harinu supi, nigu kapsta- vai hernesupp.

    Võro jääs iks mu kodokotussõs, sinnä jovva, sis tulõva miilde latsõpõlvõao. Ma olõ kõgõ uhkusõga ütelnü, et olõ peri Võrolt/Võromaalt.

    Kah’o, et vanõmbit sakõst ei näe, nä uutva minno väega. A olõ joba nii pikält är Tarton opman olnu, kost kah harva kodo saa, et olõki ei suurt vahet, kas olõ viis kuud är Tarton vai vällämaal.

    Kõnõlõ näidega pia egä päiv Skype’i kaudu. Vanõmba tahasi ei, et ma periselt Eestist är koli, a tuu vasta, et vällämaal oppi, olõ-i näil midägi.

    Õga kõrd Võrol kävven taha iks vanavanõmbidõ mano kah jouda. Latsõpõlvõsõpru olõ-i Võrro jäänü, nuu omma kõik jo Eestit pite lakja juusknu.

    Pellädä om, et tulõvanõ tüü mul Võromaaga köüdet ei olõ, a sinnä om kõgõ hää minnä ja puhada. Võro tähendäski mullõ joba parhilla puhkust.



     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin