Nummõr' 74
Jürikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Värisege, kopra!
  •  
  • Egä nuur' imä saa lasõr'tsõõri hällülaulõga
  •  
  • Aiandusõ- ja käsitüüpäävä Räpinäl
  •  
  • Adsoni Arturi murdõluulõ konkurss
  • Elo
     
  • Mõttusõ Dagi: ütli, et viin tsilgus, saati ilma rahalda!
  •  
  • Hoiami esivanõmbidõ perändüst!
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Kalev: Inemise olõ-i harinu umma varra kaitsma!
  •  
  • Egäl aol uma imä
  • Kiil sõlmõn
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Värisege, kopra!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     Timahava saava neo, kinkal kopridõ pääle süä hirmsalõ täüs, edimäst kõrda küssü riigilt toetust kopratammõ lahkmisõs. Aigu om tuus 15. mahlakuu pääväni.

    «Ikk tull' pääle, ku kobras mitusada linaskit luujakarja lask',» kaibas kirglik kalamiis' Otsa Kallõv eläjä pääle, kiä timä vanõmbidõkoton Navi külän lumbi ossarissu täüs kand' ja kala tuu
    Otsa Kallõv nakka-i Põrmu järve viirset koprapessä putma, a jahimehe kuts vällä külh. ala är kuuli. «Kokri es massa üldse kokko arvadagi, a linaskiist om umbõlõ kah'o, suidsulinask' om jo niisama hää ku
    suidsuangõrjas!»  
       
    Timahava saava neo, kinkal kopridõ pääle süä hirmsalõ täüs, edimäst kõrda küssü riigilt toetust kopratammõ lahkmisõs. Aigu om tuus 15. mahlakuu pääväni.

    «Ikk tull' pääle, ku kobras mitusada linaskit luujakarja lask',» kaibas kirglik kalamiis' Otsa Kallõv eläjä pääle, kiä timä vanõmbidõkoton Navi külän lumbi ossarissu täüs kand' ja kala tuu ala är kuuli. «Kokri es massa üldse kokko arvadagi, a linaskiist om umbõlõ kah'o, suidsulinask' om jo niisama hää ku suidsuangõrjas!»

    Põrõhõlla om rissu täüs lumbin miitre jago vett. «No kae, kos om hindäle oosõ kaibnu!» tonksas Kallõv perve perädü mulgu man, kost juusk ujakõnõ Põrmu järve poolõ. Kopra «härbän'» om mõnikümmend miitret kavvõmbal uja pääl, puiõ vaihõl õkvalt Põrmu järve veeren.

    «Ega siin muu ei avida, tulõ püssämiis' kutsu,» kõnõlõs Otsa Kallõv, «kõnõldas, et kopraliha ollõv hää, piässi perrä pruuv'ma...»

    «Kopratammi likvidiir'mine: 1345 kruuni tükk',» lugõ Võro maaparandusbüroo päälik Hollasõ Peep maaparandussüsteemi huuldustoetusõ jagamisõ kõrrast. «A tuu tähendä-i tammi ütekõrdsõt lahkmist!»

    Hollas seletäs, et kobras tükis iks umma tammi jäl üles ehitämä ja tuuperäst piät tammilahkmisõ-toetust saanu talomiis' lahkma ka kõik' vahtsõ sulu, mille elläi 50 miitret üles- vai allavuulu jäl pistü pand. «Ega tuu kerge teenistüs ei olõ,» kõnõlõs tä. «Sügüse, ku kontrolli tulõva, piät plats' puhas olõma!»

    Kuis tammilahkmisõs toetust saia, saa küssü umast paikligust, tuu tähedäs sis Võro, Põlva vai Valga maaparandusbüroost. A kõgõpäält piät olõma keskkunnateenistüse luba, et tuun vai taan kotussõn võit ültse kopratammõ lahku. Ja ka sis tohe-i tammõ lahku 16.04.–01.08, ku kopril omma poja.

    Maaparandusbüroo avitas maaparandusõ aastast huulduskavva tetä, sis kaias ka üle, mitu tammi lahku vaia om. Tuu kava perrä tetäs taotlus PRIA-lõ.

    Koprit eläs Võromaal pall'o. Sõmmõrpalo jahiseldsi päälik Kauna Toomas lugi hindä jahipiir'kunna 12 760 hektäri pääl 60–70 pessä. «Pesän eläs näid vähämbält kats' tükkü, a või olla inämbki,» seletäs tä. «Näide arvu olõssi vaia muidogi piirata, a mitte kõiki är tappa – nä tegevä iks pall'o hääd kah, näütüses puhastasõ vett.»

    «Ku inemine om iks ull' ja mõista-i luudusõga kuun ellä, olõ-i midägi tetä,» löüd tunnõt kopra-uurja Laanetu Koll'a. «Ku iks inemise mõista-i hindi maaparanduskraavõ kõrrah hoita, sis tulõ kobras ja hoit esi kõrrah!»

    Tä ütles, et tuudki tulõ teedä, et lahku võit külh tammõ, a koprapesä häötämise iist saat iks trahvi nigu innegi.

    Laanetu Koll'a annassi innembi inämb toetust maaparandussüsteeme kõrdategemises.

    «Tammõ lahkmisõl olõ-i määnestki mõtõt, ku kraavi olõ-i kõrda tettü,» seletäs tä. «Ku kraavi tüütäse häste, sis kaos vähämbist ujakõisist suvõs vesi hoobis är ja kobras lõpõtas esi naidõ pääle tammi ehitämise.»

    Lisas tammilahkmisõ rahalõ saagi küssü egäsugutsit toetuisi maaparandussüsteeme kõrdategemises. Hollasõ Peep ütel', et näütüses kraavi päält väiku võsu ja haina niitmise iist mastas 2670 kr/ha, suurõmba võsu maahavõtmisõ iist 6338 kr/ha, kraavi puhastamisõ iist 9000 kr/km (lapjuga) vai 4170 kr/km (massinaga) jne.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    JUHTKIRI
     
    Võlg om võõra uma
     
    «Võtkõ lainu, võtkõ manu!» ullitasõ panga inemiisi. Nuu viisi, kuimuudu lainu päähä määritäs, läävä kah järjest jõhkrambas. Jääpuuriga sängün rähklemine mõos normaalsõ mehe alatiidvüse pääle egäl juhtumisõl.

    A ütel hääl pääväl avastas inemine, et tä tegegi tüüd õnnõ tuuperäst, et pangalõ lainu tagasi massa. Elämise õigõ maik kaos är.

    Vahtsõt kulutamislainu saava võtta kõik', tagasimasmisõ rehkendüst egä kuu sissetulõgi perrä inämb ei nõuda. Tuuga või nii mõnigi kehkadivei hindä ja uma perre suurõ hädä sisse saata – pank võtt kodo käest ja mitte midägi ei saa inämb tetä. Vai nigu ütel' Ruussaarõ Ainar telesaatõn «Aeg luubis»: «Mi kliiman ei tulõ tuust hääd, ku katus pää kotsilt är võetas!»

    Võlguvõtminõ ilma rikkassaamisõ plaanilda ei lahenda probleeme, kõgõ veidemb tege tuud viil võlguvõtminõ asju ostmisõs.

    A keväjäne päiv paistus ilma rahalda ja paistus kõiki pääle. Tuudviisi saa pangaherr su kasus tetä õnnõ ütte asja: päävä iist kõrvalõ saistada.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Kõgõn ilman om jõud, miä tüütäs pentsujaama- ja diskokultuuri vasta.

    Kama Kaido sõnno perrä pästetäs umakultuuri egäl puul maailman (ETV Mõtõlus)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!