| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Euroabi Pentsa Kristina pilt. | | | | |
| Euroabi jagati ka Vanal Võromaal nigu jummal juhat´ | | | | Pentsa Kristina | | |
Kuna Euruupa Liidu söögiabi jagamisõ põhimõtõ oll’ jäetü õnnõ umavalitsuisi otsusta, sis juhtu ka mitmõl puul Vanal Võromaal, et ütsjago hädäliisi jäi abist ilma ja samal aol võisõ abipaki võtta õnnõ tahtmisõ, mitte hädä perrä.
«Nimekirja näil es olõ, ütli õnnõ uma nime, tuu panti kirja ja saigi abipaki kätte,» kõnõl’ üts Põlva valla ütsikimä. «Sõs küsüti, kas om kiäki viil, kellele ma abipaki viiä tahassi.»
Et abisaaja saiva küsümüsest mitund muudu arvo, näütäs juhus, et üts pensionäär küsse paki ka umalõ tegüsäle pojalõ, kinkal lää es sukugi tuud vaia.
Üts egä-aastanõ abisaaja oll’ murrõh, et pakk (katõ inemise pääle 1 pakk mannat, 1 õli, 2 pakki jahhu, 1 pakk tatrikku, 2 pakki makaronnõ, 1 pakk helbit ja 1 pakk tsukõrd ) oll’ kõhnakõnõ, ku võrrõlda minevä aastaga.
Et Põlva valla toimõtulõkuraskuisih inemise saiva söögiabi perrä minnä 14 kotusõhe, sis luutsõ valla sotsiaalosakunna juhataja Lainoja Katti, et mõni kotus iks om käeperi.
«Kimmähe oll’ noid, kinkalõ tuud api vaia es olõ, a taaha ei olõ midägi tetä – inemiisi mõõdupuu omma esisugudsõ,» kõnõl’ Lainoja. Olliki esisugudsõ: mõnõl ütsikul nahaalil läts’ õnnõs saia pakk mitmõst küläst, peräh naati pakisaanuidõ nimekirju inämb üle kaema, et säänest petmist ei olõs.
Euroabi jagaminõ käve umavalitsuisih inämbüisi nii, et valla- vai liinaleheh kuulutõdi vällä, kuna ja kost tuud saa. Ku tuu kiräh oll’, kiä saa, sis lühkült: üteh vallah «vähekindlustatutele», tõsõh «toimetulekuraskustega».
Õnnõ mõni vald oll’ tennü kimmämbä kõrra: näütüses Kanepi vald jagasi api kolmõ ja inämbä latsõga perrile, ütsikvanõmbilõ, toimõtulõgitoetusõ saajilõ ja väikumba ku 300eurodsõ pensioni saajilõ. Päält tuu pallõldi teedä anda, ku kiäki abipakki ei taha, et sis saasi tuu hädälidsembide vaihõl är jaka.
Põlva liin soovit’ külh kuulutusõh, et innekõkkõ võissi api otsma tulla pensionääri, tüüldä inemise ja latsirikka perre, a jagamisõ man kaeti õnnõ tuud, et inemine olõssi Põlva liina hingekiräh. Et paki perrä minnä sai õnnõ katõl pääväl, tekkü paras müdselemine.
«Järekõrd oll’ tarõst kavvõlõ uulidsa pääle vällä,» pahand’ Leppiku Rainer (62), kiä tahtsõ avita umal 85aastadsõl imäl abipakki kätte saia. «Vanalõ inemisele oll’ sääl päävä käeh saisminõ ülearvo rassõ ja lätsimi kodo är.»
«Järekõrd oll’ pikk ja vanulõ inemiisile võisõ sääl saisminõ tõtõst rassõ olla,» tunnist’ Põlva liina sotsiaaltüütäjä Gertti Karilaid-Vidder. «A ma mõista-i ka üteldä, kas saasi tuud abijagamist niimuudu ümbre kõrralda, et sapa es tulnu.»
Euroabi maalõtuuja, Eesti Punadsõ Risti pääsekretär Kabi Riina kõnõl’, et näide ülesannõ om õnnõ abi umavalitsuisilõ kätta anda. Edesi piät egä sotsiaaltüütäjä esi uma kandi inemiisi tiidmä, kellele tuud api kõgõ inämb vaia om.
«Ku sotsiaaltüütäjä and inemisele abi ilma tingimüisildä, et nii om lihtsämb, näütäs tuu inemise suhtumist ja tuu inemine umma ammõtihe ei passi,» ütel’ Kabi.
Abijagamisõga jäi hääh mõttõh silmä Rõugõ vald, kon oll’ sõgõl peris karm.
Sotsiaalnõunik Grossmanni Maire kõnõl’, et toetust es anta noilõ, kelle pension oll’ suurõmb ku 250 eurot ja pääle perri, koh om pall’o latsi, es saa toetust kiäki, kel kimmäs tüükotus om.
Kõgõpäält oodi nä är, kiä esi umilõ pakkõlõ perrä saava tulla, ja sõs naksi tuud lakja vidämä. «Toimõtulõgitoetusõ saajil hindäl autot ei olõ, nä sõitva bussiga. Kuimuudu ma anna näile taa pambu, ku võiolla saa tä umma kodo tagasi õnnõ üle Võro,» selet’ Grossmann.
Et mitte egäüts tuud api es saa, olli Rõugõ vallah kogusõ inemise kotsilõ suurõmba (4 kg makaronnõ, 3 kg tsukõrd, 3 kg jahhu, 2 kg helbit, 2 kg riisi, 2 pudõlit õlli, 1 kg tatrikku, 3 kg mannat).
Grossmann kõnõl’ ka tuud, et lännül nädälil saiva nä teedä, et tulõval aastal kõrd muutus ja Punanõ Rist inämb seod api ei kõrralda, tuu lätt sotsiaalministeeriümi ala. Arvada tähendäs tuu, et tulõvaasta lätt kõrd karmimbas, antas ette kimmä säädüse, määndse inemise võiva api saia ja ku pall’o inemise kotsilõ täpsele antas.
| | | | |
|
|
|
