Nummõr' 291
Süküskuu 3. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän
  • Uudissõ
     
  • Piusa ots umma tsihti
  •  
  • Vahtsõnõ klubitarõ Urvastõ valla nuurilõ
  •  
  • Käsitüüoppus oppajilõ
  • Elo
     
  • Meditsiinist raamadukogohoitjas
  •  
  • Hüvä Võromaa haldjas Toronton Vesi Salmõ – 90
  • Märgotus
     
  • Rahvalaul muusikatunni!
  •  
  • Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Esimuudu
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
     
    Äpärdünü laadakauplõminõ
     
    Leoki Hilja, Osola, Urvastõ khk

    Aig oll’ pääle sõta, oll’ viil talopidämise aig inne kolhoosi minekit. Võro liinan peeti iks vannamuudu laatu edesi. Oll’ jo sügüsepoolinõ aig ja midägi oll’ iks laada pääle ka müügis viiä.

    Esä valmist’ kah laata minekit. Tä nakas’ jo eelmädse õdagu vankrit valmis säädmä. Tull’ naabrinaanõ Rätsepä Mahta uma palvõga: «Kuulsõ, et sa läät laata. Olõ hää miis, võta mul kah härg laata viiä ja är müvvä.»

    Esä ütel’, et ei jää ruumi nii pall’o, et kats eläjät vankri perrä är mahus. Hindäl saa kah üts lambapoks viiä. Naabrinaanõ pallõl’ edesi: võta iks, tuu ei võta sul pall’o ruumi. Esä ütel’ tälle, et toogu sis härg hummogu siiä, kaemi, kuis saa.

    Esä märgot’ hindäette, et ei tiiä, ku suur tuu härg om, kas mõni pullvasik vai õhvakõnõ – noh, et ei võta pall’o ruumi... «Ku ma panõ tä nööriga taadõ takan tulõma, sis muidogi ei võta ruumi. A sis ma piät jo hobõsõga sammu astma terve liinatii, tuu ei jõvva jo hobõsõga üten juuskõ,» pobisi tä hindäette.

    Tull’ hummogu naabrinaanõ, kikas hõlma all. Esä imest’ ja ütel’: «Kõnõlit, et sul saa härg laata viiä ja nüüt om õnnõ kikas?» Naabrinaanõ vasta: «Mi nulgan kutsutigi kikast häräs.» Tä oll’ Vinnemaa eestläne ja sõa iist pakõn Pihkva takast siiäpoolõ elämä saanu. Mi naabritalo jäi päält sõta tühäs, nii tä sinnä elämä sai.

    Kikas panti vankriperä pääle nööri ala kinni ja sõit läts’ liina poolõ. Esä võtsõ üten ka mu noorõmba sõsara.

    A oh janti: tiiä, kuna nä sälä taadõ kaiva ja kikast es olõki inämb. Nööri alt oll’ valla päsnü ja ei tiiäki kohekotsilõ jo är kaonu. Tagasi es nakka esä inämb sõitma – ega kikas sinnä kaomisõ kotusõlõ pidämä es jää jo.

    Mõtliva, mis tetä – kikast ei olõki inämb müvvä. Esä oll’ sõsaralõ ütelnü, et ärmi taast as’ast koton kellelegi kõnõlõmi, annami Mahtalõ kümme ruublit ja ütlemi, et rohkõmb es saa.

    Nii esä tekk’ kah ja Mahta jäi rahulõ. A sõsar selet’ meile iks koton är, et kikas kattõ tii pääl är. Esä es lausu kül tuust kunagi üttegi sõnna.


    Är uutku võlss kotussõh!
     
    1970. aastidõ keskpaigah lätsi ma tutvidõga Tarto liina. Mul oll’ kokko kõnõld sugulasõ Ailiga Tal’nast, et ooda tedä raekua platsi pääl purskkaivu man kullapoodi aknidõ iih.

    Olli puul tunni uutnu. Vahtsõ iks egä tsipakõsõ ao takast kellä. Mõtli, et kohe paganahe tä kül om jäänü. Vast es saa bussipiletit ja tulõ järgmädse bussiga.

    Äkki kai, et mu iih sais üts miis ja vaht mullõ otsa. No õkva herrä vurhvi – ilosa helle ülikunna, lipsoga ja puha. Ütel’ mullõ sis kimmä helüga ja sõnno rõhutõh: «Ta ei tule.» Ma kai tälle umakõrda otsa ja ütli kimmähe: «Tulõ külh!» Käändse ümbre ja marssõ paar sammu kavvõmbahe. Es saa kohegi muialõ kah minnä – egä minot või Aili tulla.

    Läts’ viil puul tunnikõist. Äkki võeti mul käsivarrõst kinni. Tuu miis oll’ Volgast vahtsõhe vällä tulnu. Saisõ mu iih ja ütel’ käskvä helüga, et 15 minodi peräst tä tulõ tagasi ja ku sis tuu, kedä ma ooda, ei olõ tulnu, sis tä võtt mu üskä, viisõ auto mano ja sõidami Nuustakulõ.

    Ma hiitü ja küsse, kes tä om ja mille tä minno tülütäs. Tä es vasta, läts’, istsõ jäl umma Volgadõ. Õnnõs tull’ Aili. Kõnõli, mis muka juhtu. Tä lõkõrd’ naarda ja saatsõ tollõlõ herräle õhumus’o.

    Lätsimi lellä soolaleeväpidolõ ja sääl ma sis kõnõli, kuis olõsi täämbä Nuustakulõ viidü.

    Lellänaanõ kai mullõ hiitünü näoga otsa ja küsse: «Koh sa saisõt?» Ütli, et sääl kullapoodi aknidõ man. Silmäs’ sis minno päälaest jalatallani ja ütel’: «Selge pilt – sul jo illos verevide püksega kostüüm ja soeng pääh. Kas sa es tiiä tuud kotust ja kes sääl saisva?» Ma küsse vasta, mis kotusõl vika om. Tä visas’ käega ja ütel’, et peräh kõnõlõ, nüüt võtami pitsi ja joomi kohvi.

    Ildamba, ku hindä vaihõl ollimi, sis tä ütel’, et tuu kotusõ pääl uutva naasõ, kes läävä mehhiga üteh ja saava tuu iist kõvva rahha.


    Uherdi Siiri


    Kikkaga hädän
     
    Ku mu esä oll’ lats, oll’ näil kikas ja pall’o kanno. Kikas oll’ peris tukõv ja kuri. Kana saiva moro pääl ümbre kävvü, es piä aian olõma. Kannol oll’ elo rahulik, a kikkal es olõ. Esä ai kikast sakõstõ takan. Tuu asi vanõmbilõ ja kikkalõ es miildü. Kikas pagõsi ja es anna nii kergele alla.

    Ütskõrd tull’ kikas esäle külge. Esä virot’ tälle kaikaga. Kikas tekk’, et om koolnu. Ku esä sälä käändse, sõs kikas tull’ pistü ja kõrraga vahtsõst külge.

    Vanõmba tulli õnnõs vällä, ku kikas oll’ joba essä pesmä naanu.

    Ütspäiv ütel’ esä imä, mu vanaimä: «Olõ hää lats, mine kae lauda pääle, vast om kannol sinnä pessi tettü.» Esä läts’ki. Oll’ otsnu tükk aigu, a nilvõstu ja sattõ laka päält alla.

    Esä murdsõ jala ja viidi haigõmajja. Tuul aol es saa egäl aol vanõmba haigõmajja kaema minnä. A imä tahtsõ väega umma last nätä. Tä pand’ valgõ hammõ sälgä nigu tohtridõ perräkaeja, läts’ haigõmajja ja pallõl’ hinnäst viiä palatihe, kon oll’ timä poig. Mõlõmbil sai väega hää miil.


    Timmi Talis Parksepa keskkoolist


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Uma Eestimaa poodisaba

    Nopri talomeieri leti takan Võro turuhuunõn om kõgõ palïo ostjit. Üts naistõrahvas, kellel olï kipõ minek bussi pääle, kannahta es inämb uutmist ja
    nurisi: «Tuud juttu ei massa usku, et üten Vinne aoga kattõ puutõst saba är.

    Eesti riigingi piämi saban saisma!» Hää vällänägemisega herräkene saisjidõ hulgan tekù nurisõjalõ uhkõ kumardusõ ja üteï: «A seo om iks mi uma Eestimaa saba!»

    Tuu jutt miildü saban olõjilõ väega. Kõigi tujo lätú hääs.


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin