Nummõr' 291
Süküskuu 3. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän
  • Uudissõ
     
  • Piusa ots umma tsihti
  •  
  • Vahtsõnõ klubitarõ Urvastõ valla nuurilõ
  •  
  • Käsitüüoppus oppajilõ
  • Elo
     
  • Meditsiinist raamadukogohoitjas
  •  
  • Hüvä Võromaa haldjas Toronton Vesi Salmõ – 90
  • Märgotus
     
  • Rahvalaul muusikatunni!
  •  
  • Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Esimuudu
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Peri (Sika) koolitarõ 1950. aastil Pilt eräkogost. 
      
    Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
     
    Tuu oll’ 1958. aasta edimäne septembri, ku ma lätsi Peri 7klassilistõ kuuli.

    Mu imä oll sama kooli algklassõ oppaja ja koolimajja minek olõki es uudisasi. Ma olli sääl imäga küländ üteh käünü.

    Edimädse septembri ilm oll’ illos. Mul oll’ roosa värviliidsi rõngidõga bembergist kleidikene säläh, verrev mäntlikene pääl – süküs iks oll’ joba jahe.

    Hiussõ olli kammitsõdu kattõ patsijuppi, mis tilpniva nigu hiirehanna, a otsah olliva uhkõ valgõ lehvi. Jalah olliva tollõ ao latskõisi valgõ moodopõlvigu: mulgulidsõ mustriga ja ülemädseh veereh paila otsah tilpnõvidõ valgidõ tuttõga.

    Esä mõistsõ mul kängi tetä, timä tettü sandaleti olliva jalah.

    Ma olli sõs esi säändene parasjago julgõ ja nõnatark lats’kõnõ. Nigu kodorahvas vaihõl ütlivä, et lats’kõnõ tege vanakuradilõ kah jala ala ku vaia. A tuugipoolõst om kõigil uma Achilleusõ kunds!
     
     
    Paborti Daisy üten imä Reginaga Pilt eräkogost 
      
    Imä veie mu sõs ütte klassi, kohe ussõ pääle oll’ knopkitõga pantu valgõ papõr, mille pääle oll’ suurõlt kirotõt: I + III klass.

    Sääl olliva säändse koolipingi, nigu Lutsu «Keväjä» perrä tettüh filmih nätä või.

    Edimädse pingi takah pingih oll’ viil kats täpsele säänestsamma pruuni nahast ranitsat pantu, nigu mulgi oll’. Peräh tull’ vällä, et sinnä olliva hinnäst sisse säädnüvä üte koera katsikist poiskõsõ, kellega läbikäümisel meil pinginaabriga tull’ edespite viil pall’o vaiva nätä.

    A pauk tulõ iks kõgõ säält, kost tedä uuta ei tiiä. Joba ku ma klassi lätsi, tekkü mul väikene kahtlus, mille pinke pääle omma pantu viiga klaasi.

    Naksi ütel vanõmba klassi poiskõsõl hõlmast ja nõudsõ as’alõ seletüst. Tuu andsõ lahkõlt teedä: tan naatas noid latsi ristmä, kes viil ristmädä omma, tsilgutõdas vett päähä.

    Vai sa jämme jummal, nigu mu esäl oll’ kombõs immes pantavidõ asjo kotsilõ üteldä.

    Ristmä!? Ma olli Vinne valitsusõ Stalini ao lõpuh sündünü. Sõs es kae partei ja valitsus kerigu ja tollõga läbikäümise pääle sukugi hää näoga.

    Mino imä muidoki es taha tuuh hirmuh last risti, et või tulla pahanduisi, eski tüükotusõst võinu ilma jäiä. A mu vanaimä olle uma ao kasvatusõ ja kombidõ perrä tubli kristlanõ ja tahtsõ minno egä hinna iist risti. Mitmit kõrdo käve kotoh tuu mu ristmise jutt ja nigu tülüski kiske vaihõl.

    Vanaimä muidoki rahhu es saa ja ilmast ilma irras’, et lats om pakan ja vanajuuda tä ütskõrd är veevä.

    Mina nigu latsõ iks hoitsõ imä poolõ. Ega mul tuu jumalasõna värgi vasta es olõki, selle et vanaimä lugõsi pühäpäivilde Vahtsõst ja Vanast tõstamendist hallõ helüga ilosit juttõ ja laulsõ lauluraamatust jumalasõna laulõ.

    A määnegi asi oll’ iks latsõ hingekese seeh, mis teküt’ peris hirmu tollõ ristmistalitusõ iih. Jah ja nüüt – vot sullõ kuuki moosiga! Petvä väikokõist last, toova kuuli ja sõs kõrraga tahtva är kah risti! Olli ma nii kangõ lats’kõnõ ku olli, a nüüt oll’ külh jänes püksih.

    Veit’kese läts’ hirm väiksembäs, ku tulliva vanõmbidõ klassõ lats’kõsõ, lilli käeh, ja naksi noid klaasõ sisse pandma.

    Aktus, koh Stalin ja Lenin tahvli kotsilõ riputõduisi kullatuidõ raamõ seeh pilte päält valvsalõ kaiõva, kuis edimädse koolipäävä aus Vinne ja Eesti hümni laulti, kõnnit peeti, vahtsõ opilasõ kooliperre kuulutõdi, oll’ üten suurõn klassin.

    Sääl oll’ nigu varisamb, klaasi kõgõ tävvega jäievä umma klassi. A peräh tulti jäl tagasi, sõs iks väikene süämekene põkat’ kipõlt ristmisehirmuh.

    Sõs ku viimäte edimädse koolipäävä lõpuh imäga kodo poolõ astõmi, rahusi maaha, et seokõrd olõ ristmisest elo ja terve nahaga päsnü.

    Ma jäie muidoki uhkõlõ paganas edesi ja olõ toda seenimaani. A tuu poiskõsõkoir olle nigunii mu imä käest noid mi kodo ristmisehäti kuulnu. Jah ja parral aol sis lats’kõsõ kiusamisõs ütel’ tä sõna sekkä.

    A kae, ku ei olõs tuud janti olnu, ei tiiä, kas olõssigi edimäne koolipäiv nii häste meeleh olnu.

    Kooliaig olle torrõ, a kuul om 2004. aastast pääle kinni, mis tuust, et sääl naati kooliharidust andma joba 1766. ajastaost.

    A mu edimädsel koolil om vidänü, timäh käüse elo. Sääl om tervüseviaga inemiisi koda ja uma nukakõnõ ka Andre küläütisüsel. Või-olla kunagi nakkas seo jäl peris koolina umma ello elämä.


    Paborti Daisy
    Põlva khk

     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin