Nummõr' 291
Süküskuu 3. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän
  • Uudissõ
     
  • Piusa ots umma tsihti
  •  
  • Vahtsõnõ klubitarõ Urvastõ valla nuurilõ
  •  
  • Käsitüüoppus oppajilõ
  • Elo
     
  • Meditsiinist raamadukogohoitjas
  •  
  • Hüvä Võromaa haldjas Toronton Vesi Salmõ – 90
  • Märgotus
     
  • Rahvalaul muusikatunni!
  •  
  • Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Esimuudu
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Roose Celia, Lüllemäe kooli vahtsõnõ muusigaoppaja 
      
    Rahvalaul muusikatunni!
     
    Algklassi laulikidõ seen om tõisi rahvidõ laulõ inämb ku eesti rahvalaulõ
     
    Olõ neli aastat elänü jäl Karulan, kon omma mu juurõ. Kogukund om meil tukõv ja ma olõ arru saanu, et piät iks esi kah sinnä uma osa andma. Taha tuud suurõ rõõmuga tetä, sisemäst vereringet manu luvva – selle lätsigi seost sügüsest Lüllemäe kuuli muusikaoppajas.

    Kuul om väega tähtsä ja om tulnu sääne aig, ku sääl omma tähtsäs saanu esitegemine ja esimõtlõminõ. Oppaja piät olõma iks esi kimmäs, miä timä jaos väärtüs om.

    Ku käve Lüllemäel muusikaklassi kaeman, sis edimäne mõtõ oll’, et säänest asja külh es tahtnu: latsõ vahtva ütstõsõ kukladõ ja sis laulva sääl üten. Nä võissi ütstõsõlõ silmä kaia.

    Päält latsilaagrit, kon olliva ka võru keele tunni, tull’ mõtõ, et nakka tunnin kõnõlõma võru keelen.

    Ku opsi Villändi kultuuriakadeemiän regilaulu, sis palssi tudõngi, et ma opaku näid võru keelen.

    Näi esi, et sis inemise muutusõ maru tähelepandjis ja kullõsõ, midä kõnõlõt.

    Egä ma latsi käest ei nakka nõudma, et nä piässi kõik aig vasta kõnõlõma, ja esi püvvä kõnõlda niimuudu, et kõik iks arru saava.

    Mis sundsõ minnu kah kuuli minemä, oll’ rahvalaulu ja eestikiilse muusikaoppusõ osa muusikatunnin.

    Programmõn, millega muusikaoppajit ette valmistõdas, om rahvalaulu osa kas puudu vai valikainõ. Külh om džässmuusika-jagu maru kõva.

    Mõnõ väikumba klassi laulikust loet tõisi rahvidõ laulõ kokku rohkõmb ku eesti rahvalaulõ. A tuu om tähtsä, et lats mõistassi ummi rahvalaulõ, eesti ummi.

    Kuna ma olõ taad asja nii pall’u tennü, sis ma näe ju är, midä kõkkõ rahvalaulust oppi saa. Mitte õnnõ muusikalisõlt, a ka sisulidsõlt ja keelelidselt.

    Nii ma püvvägi üten kõnõlda oppajidõ ettevalmistusõn, et inämb rahvalaulu muusikatunni tuvva.

    Opikava om mul põh’alikult läbi loetu ja ku no haridusministri ütel’, et tuust võissi poolõ alalõ jättä, sis om jo hää valli säält...

    Mõni pelgäs: perimüsmuusik tulõ kuuli – mis nüüt saa?! A ma olõ ju esi kah klassikalidsõ muusikaharidusõga ja põhiväärtüse omma teedä. Ei taha ju latsi valimisvõimalusõst ilma jättä.

    A innekõkkõ tulõ lats laulma panda.

    Olõ opanu Villändin Kodįly-süstemi perrä (Zoltįn Kodįly, ungari muusik ja muusikaoppaja), pruuknu Võru muusigakoolin timä jo-le-mi-süstemit ja tuuga olõ-i rassõ latsi laulma saia.

    A Eesti muusigaoppusõn om võet õnnõ tehniline külg, seo jo-le-mi.

    Kodįly nägemine oll’ pall’o laemb. Timä meelest oll’ kõgõ parõmb latsi uma maa rahvalauluga laulma opada.

    Viil plaani perrä uuri, mis latsilõ miildüs ja midä näide mõttist saa edesi arõnda. Latsõ võiva tuvva üten muusikat, mis näile miildüs.

    Laulupidolõ kah vast läämi. Direktri ütel’, et tulõ minnä. Ja pillimängu nakka oppama, midä Lüllemäe koolin tähtsäs peetäs.

    Tuud usku olõ kimmäle, et egä latsõ seen om musikaalsus, õnnõ tuu vallategemise vormõ piät mitmõsugutsit otsma.


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin