Nummõr' 291
Süküskuu 3. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän
  • Uudissõ
     
  • Piusa ots umma tsihti
  •  
  • Vahtsõnõ klubitarõ Urvastõ valla nuurilõ
  •  
  • Käsitüüoppus oppajilõ
  • Elo
     
  • Meditsiinist raamadukogohoitjas
  •  
  • Hüvä Võromaa haldjas Toronton Vesi Salmõ – 90
  • Märgotus
     
  • Rahvalaul muusikatunni!
  •  
  • Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Esimuudu
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
     
      
     
    Ku Ingeli Lilia meditsiinitüü päält är linnundusraamadukoko juhtma läts’, naas’ tä vabal aol närdsupuppõ tegemä
    Leimanni Eve pilt
     
      
    Meditsiinist raamadukogohoitjas
     
    Leimanni Eve
     
    Eesti ainukõist linnundusraamadukoko Tarto linnuakadeemiä man om pia 11 aastat juhtnu võrokõnõ Ingeli Lilia (56). Päält 19 aastat meditsiiniõe tüüd ja katsat aastat rohofirman jäi tä pidämä raamadukogohoitja ammõdi mano, millest latsõn unist’.

    Raamadukogohoitja tüü sai Lilia nii, nigu sakõst trehväs: tutva inemine kutsõ. Arvas’, et Ingli (uma inemise kutsva Liliat niimuudu) võisi toimõ tulla külh. Lilia oll’ õkvalt kolm päivä tagasi rohofirmast är saadõtu, latsõpõlvõunistus tull’ miilde ja tä mõtõl’gi vahtsõt ammõtit pruuvi.

    Et juhataja omgi linnundusraamadukogo ainukõnõ tüütäjä, sis olõ-s Lilial kellegi käest ammõtit oppi. Tä käve mitmõn raamadukogon nõvvo küsümän, näütüses tuud, kuis tüütäs elektroonilinõ raamatidõ vällälainamisõ programm. Päältnätä või jo raamadukogotüü kerge olla, a Lilia sai kipõlt selges, et esihindä tarkusõga iks kavvõhe ei jõvva.

    Kõlist’ sis Lilia Villändi kultuurikolledžihe (parhilla kultuuriakadeemiä), et kipõlt olõsi tarkust mano vaia. Sääl oll’ ammõdioppus jo alanu, a lubati kampa mano võtta, ku tä perrä opp ja eksämi är tege. Pia olõs Lilia alla andnu, a sai iks tuu eksämi tettüs. Edesi läts’ jo lihtsäle ja aasta peräst oll’ raamadukogohoitja ammõditunnistus käen.

    Kalli raamadu tohe-i kaoma minnä

    Parhilla juht Lilia kimmäst eräalaraamadukoko, kon raamatit 7500 kanti. Noidõ seen omma ka Võromaa keskraamadukogo käest kingis saadu, USA Eesti arhiivist peri raamadu. Et linnundusraamadukokõ rohkõmb Eestin olõ-i, otsva säält raamatit huvilidsõ egäst Eesti nukast: Estonian Airi, Talliina linnujaama, õhuväe tüütäjä, tõisi korgidõ kuulõ tudõngi.

    Et linnundusõraamadu omma kalli – piloodioppusõ komplekt mass 1300 euro ümbre –, sis aja Lilia kõvastõ takan noid, kiä raamatit hindä kätte unõhtasõ.

    «Üts pilooditudõng vandsõ jumalakeeli, et olõ ei timä käen kallist raamatut,» tulõtas Ingli lõbusat juhtumist miilde. «Sis nakas’ tä umma massinat müümä ja klantsmisõ aigu tull’ istmõ alt raamat vällä. Nüüt ma iks ütle näile, et panku ei raamatit autoistmõ ala!»

    Lilia om esi pall’o uurnu linnundusõ aoluku, pandnu kokko näütüisi ja kogomigu «Eesti lennundusharidus 1919–2009».

    Haigõmajan juhtu õkva äpärdus

    Lilia om peri Räpinä kihlkunnast Leevilt. Sääl oll’ väiku raamadukogo, kon tüüt’ raamadukogohoitja Kindsigo Linda. «Mul om iks viil nõnan raamadukogo lõhn ja meelen avvostus Linda vasta – tä tundu külän kõgõ tähtsämb inemine,» ütel’ Lilia. «Otsusti, et ku suurõs saa, nakka Lindas…»

    A vanõmba sõsara kitmise pääle opsõ Lilia hoobis Tarto meditsiinikoolin ões. Edimädsen tüükotussõn Põltsamaa haiglan trehväs’ nii, et õkva edimädsel nädälil unõht’ tä pritse täüs anoma pliidi pääle ja sulat’ pritsi põhja kinni. Tuud põhjakiitmist om tä ildampa mitu kõrda unõn nännü.

    Haigõmaja elo opas’ pikkä miilt ja huulmist. «Vähähaigõmajan tull’ tõnõkõrd 36 tunni kõrrast tüül olla, tuu võtsõ võhmalõ ja ollimi esi kae et haigõmba ku haigõ,» tulõt’ Lilia miilde. Palk oll’ väiku ja lisa sai teenitüs käsitüüga ja mõtsan marju kor’atõn.

    Sis pakuti rohofirman hää palgaga tüüd. «Ma har’oti eski uma helü müügiinemise umas, nii et mul oll’ üts helü tüül ja tõnõ muun elon,» naard’ Lilia.

    Ruuhifirman oll’ haigõmajakogõmus abis: tä tiidse, kellele midä päähä määri.

    Raamadukogo tüü man olli abis jäl rohofirman är opit puutripruukminõ ja süstemi luuminõ. A eski õetarkuisi lätt sääl vaia: õgan asutusõn piät olõma edimädse abi andja ja muidoki passõ inneskine meditsiiniõdõ akadeemiän tuu tüü jaos häste. Lilia om kõrraldanu ka gripi vasta vaktsiniirmist.

    Käsitüü mõistminõ om elon avitanu

    Kõgõ muu kõrvalt omma maatütrigu käe iks näputüü perrä süütnü. Üle kümne aasta om Lilia meisterdänü nardsopuppõ. Tälle miildüse verevä hiusõ ja tedretähe ja pupi tulõva säändse maatõugu.

    «A suka ja alospüksi piät jalan olõma. Elo näütäs, et inemise, kiä puppõ ostva, nõstva iks undrugu üles ja kaesõ hanna ala,» naard’ Ingli. Pupi olku ka pehme – latsõl hää kätte võtta.

    Tä om tennü pall’o muudki käsitüüd: alostõn mistrast tuhvlidõga, sis paiuvitsust korvi, munakarpõst süütekündle ja kõopuust päkädsi. 2011. aasta jõulu aigu läts’ Kanal2 «Rääkimata jõululugu» kaudu 50 päkätsit Eestimaa kododõhe ja saatõn sai ka noidõ meisterdämist kaia.

    Õnnõkrattõ om Lilia kah tennü, ildaaigu sai hiire ja nõia vurhv vällä mõtõldu. «Nõidu man saa är tarvita läükvä rõivatükü – Babajagaa jo helgüs hää meelega,» märk’ tä.

    Käsitüü-geeni vast iks touksi takast kah: Lilia vanavanaimä, seto Truba-Baaba (passin Puusepp, Stepanida) oll’ kõva käsitüütegijä, kelle käest saiva oppust kõik järgmiidsi põlvi tütrigu.

    «Olõ es meil latsin poodimängoasjõ,» kõnõl’ Lilia. «Vanaimä Maria opas’ tegemä seto puppõ, minkal olõ ei üttegi ummõlust. Mu imä kah tekk’ meile ja mi latsilõ asjo.»

    Lilia imä Marta (84), kiä ka Süvähavva villavabrikun tüüt’, mõistsõ tetä mittemillestki midägi ja om saanu välläumblõmistöie iist eski käsitüünäütüsel avvohinna. Imä eläs parhilla Räpinäl ja tege iks käsitüüd. Viimäte sai Lilia õkvasündünü pojapoig tä käest kampsi ja mütsü.

    Imä man ja Leevil käü Lilia sakõstõ. Vana klass saa õga aasta kokko. Näputüüd tegevä tõsõki.

    «A olõmi arotanu, et kooli käsitüütunni ja oppajat peläti ja säält saa es midägi selges. Iks kotost tull’ tuu mõistminõ, miä meid edesi om avitanu,» arot’ Lilia. Imä vana käsiummõlusmassinaga umblõs tä täämbädse pääväni.

    Lilia vanaimä lubasi külh ummi töie man olla ja esi kah kõkkõ tetä, a pühäpäävätsel tüütegemisel oll’ kõva kari pääl. «Salahuisi mi iks teimi ütte ku tõist,» om täl nüüt perrä hää naarda.

    Käsitüüjuttu aiõn tull’ Lilial miilde üts ummamuudu keelepruukminõ: «Üts Vahtsõliina miis ütel’, ku Tarton avarii tekk’: heegeldi-heegeldi Anne tsõõri pääl, niikavva ku tõsõlõ küle päält sisse kudi!»



     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin