Nummõr' 291
Süküskuu 3. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän
  • Uudissõ
     
  • Piusa ots umma tsihti
  •  
  • Vahtsõnõ klubitarõ Urvastõ valla nuurilõ
  •  
  • Käsitüüoppus oppajilõ
  • Elo
     
  • Meditsiinist raamadukogohoitjas
  •  
  • Hüvä Võromaa haldjas Toronton Vesi Salmõ – 90
  • Märgotus
     
  • Rahvalaul muusikatunni!
  •  
  • Kuis ma edimädsel koolipääväl paganas jäi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Esimuudu
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
     
    Poikalaisõ Väino näütüst üles pandman 
      
    Kiviraotuisi näütüs Moosten
     
    Mooste veskimaja näütüsesaalin om nätä välläpanõk Äänisjärve kiviraotuisi kotsilõ. Saino pääle om säet hulga klaasi ala pantuid värmipilte ja traatõ pääle riputõt rõivatükke pääle tettüid pilte.

    Raotusõ esi omma kiviriistaga tettü 6000 aastaga iist Kar’alan Äänisjärve päävänõsõngupuulsõ perve pääl vii piiril olõva sille kivi pääle.

    Tegijä olli võrokõisi, kar’alaisi, vepsläisi ja tõisi läänemeresuumlaisi kavvõ edevanõmba noorõmbast kiviaost.

    Arvatas, et Äänisjärve veeren oll’ näide pühä kotus, kon tetti rituaalõ aol kivi pääle edevanõmbidõ müüdilidsen maailman tähtsit kujotuisi.

    Mõnõ raotusõ omma peris suurõ, nigu sägä, majaja (kopra) ja inemise muudu kujo. Viimädse perrä kutsutas ütte raotuisiga maanõnna Bessi ehk Kuradi nõnas. Tuu võisõ muistidsõl aol olla kivi-imä (maaimä) vai mõni muu tähtsä jummal, kinkalõ sai timäst pikuldõ läbi minevähe kivilahkõhe andit tuvva.

    Üte maanõna nimi om sama nigu Vanal Võromaal üts kotus – Peri.

    Eestläse löüdse 30 aastaga iist üte põh’apuulsõ maanõna päält vahtsõ kotusõ, kon lövvüs muistitsit kivipilte, ja panni kotusõlõ nimes Luiga maanõna (Luigeneem).

    Üts katõst löüdjäst oll’ peri Väimäläst: sis üliopilanõ, parhillanõ Tarto ülikooli dotsent ja radioloogiakliinigu juht Ilvesse (inne Klaasseni) Pilvi.

    Äänisjärve veeren om kokko loet päält 1000 raotusõ. Väega tähtsä omma mi edevanõmbidõ muistidsõn maailmapildin olnu viitsirgo – olõmi jo Mere Lennarti filmi perrä õigõ viitsirgo rahvas.

    Piaaigo puul Äänisjärve raotuisist om luiga- ja tõisi viitsirkõ kujotuisi.

    Näütüse autor om Poikalaisõ Väino, kiä oll’ Eesti maaülikooli piimäsaaduisi tegemise profesri. Timä lõpmalda suurõs huvis om mi esäessi muistinõ kunst, mink hääs tä om suurõ as’atundmisõga pall’o är tennü. Poikalainen om Vana Võromaaga köüdet Karstõ suvõkodo kaudu.


    Ernitsä Enn,
    võrokõnõ Tõrvandin


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin