Nummõr' 73
Paastukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Hää minuga* tütrik Salme
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Iilä sai 85. aastat vanas Nigola Salme, kiä om kirutanu kõgõ parõmba uur'misõ võru keele Harglõ murrakust.

    Salme eläs parhilla Tartun. A peri om tä hoobis Põh'a-Villändimaalt Uusnast. Imäkiil' om põh'aeesti. Viil mõni aastak tagasi käve tä kõrdapeten võru keele sõnaraamadukogulõ nõvvu andman.

    Nigola Salme om huul'malda eluhätist õks rõõmsa ja ontlik. Ku Salme 1948. aastal Mõnistõdõ kiilt korjama trehväs', oll' tä edimäne mõtõ kõrraga minemä paeda. Oll' tä
    jo külh aastiid lõunaeesti keele matõrjaalõga tegelnü, küländ sedeliid ümbre kirutanu, karksi ja leivu kiilt paprist lugõnu.

    A tuu, et edimält esiki jutu mõttõst kõkõ arru is saa, pand' õkva ikma. Tuudaigu viil hellü lindi pääle võtta is saa, jutt tull' üte kullõmisõga kirja panda.

    Nigola Salme kõnõlas: «Tanningu Salme sai mullõ pääle, ku ma iki, ja lohut', et otsimi sullõ alustusõs säändse keelejuhi, kiä ei kõnõla nigu kuuliprits'. Ütenkuun lövvimigi üles Ura Katri. Puudist' oll' väärnimi. Katri oll' sääne, kinkalõ miildü rohkõmb sinnu kaia ja tä vastas' õnnõ küsümise pääle. Säänest lat-tat-taa kõnõlõmist timäl sukugi is olõ.

    Timä velenaanõ Mat'a oll' hoobis tsärre, lassõ nigu püssäst. Mat'a kiilt mi kumbki üles kiruta is suta. A ütekõrra, ku ma olli Mat'al avitanu leibä kasta, kai tä tuud leibä ja ütel': «Või jumalakõnõ, kuis sul leib nõsõs, mul ilmangi nii häste ei nõsõ. Sul om hää minu!» Oi, noid sõnnu oll' viilgi, medä ma Mat'a suust üles kiruta is jõvva.»

    Tõsõ päämidse mehka keele oppaja olli Salme jaos Kokõ Juhan Pälält ja Treimani Marin (Laas) Kasalt. Nuu inemise olli joba Keemi Hella käest opnu, medä üts' murdõkorjaja taht.

    Salme kõnõlas: «Ku Wiedemanni sõnaraamadu perrä sõnnu üle küsti, sõs Pälä Juhan küsse esi: «No märäne sõna sul nüüd tulõ?» Ütlit sõna ja ku tuu oll' tälle tutva, sõs tä ütel' õkva lausõ tuu sõnaga. Timä naanõ Mat'a oll' timäst veidü vanõmb. Ku Juhanil hindäl medägi miilde is tulõ, sõs tä läts' ja küsse Mat'a käest.»

    Inemiisi kullõmisõst ja näide keele üleskirutuisist sündü kandidaaditüü «Hargla murraku konsonantism», miä om väärt värk' tuuperäst, et uurit kiil' om väega vana, üteline ja täpsäde kirja pant. Kõgõst tuust uur'misõst om niipall'u kassu, et mi saa kergede perrä kaia, kuimuudu 1870. aasta paiku sündünü inemise uman imäkeelen tegeligult kõnõli, sõnnu vällä ütli, kääni ja pööri.

    Pääle sõta läts' eesti murdõuur'minõ säänest tiid, et kiäki is päse uur'ma umma kodukiilt.

    Räpinält peri Tanningu Salme tegel' mulgi keelega, urvastõlanõ Keemi Hella panti tartu kiilt korjama, põh'aeestläne saadõti kõgõ erilidsembä Võrumaa murragu pääle. Nigola Salme meenutas: «Mõnistõdõ minek' oll' jo kah nii, et tegelikult Mari Mustal elli sääl viil vanaimä, a timä oll' vakka nigu sukk, ku minegiplaani peeti. Perän ütel' mullõ, et pelläs' üleskirutamist, et is mõista viil häste. A ma olli nii rummal', et is mõista pellädä kah.»

    Nigola Salmel läts' häste – tä võeti kõrraga Talliina Keele ja Kirändüse Instituuti tüühü. Sääl' oll' tä 1995. aastani.

    A uma elu jaos tähend' tuu vanutsõ iäni lahun elämist armsambast ja illatsõmbast abikaasast Nurmekunna Pendist. Ku Pent Tsiberist tagasi tull', is saa tä muud tüüd ku algkooli kuul'meistre uma, kukki mõist' joba sõs mitundkümmend võõrast kiilt. Perän sai täst Tartun ülikooli manh hiina keele oppaja.

    Pendi Tartudõ tüühü saamisõst kõnõlas Salme, kuis Ariste ei ollõv uskunu, et tä hiina kiilt mõist. Ülikoolin tä tuud opnu is olõ ja paar' aastat pääle ülikuuli võeti sõtta. Kon Pent nuu paar' aastat käve, tuud Ariste is tiiä, a hiina kiilt nii ruttu iks selges ei oppõv!

    «Rektor' saat' Pendi Leningraadi ülikooli idakiili kateetridõ ja and' kirä üten, et kontrol'gõ, kas mõist. Sääl ussõ takan uutõn trehväs' üts' hiinlanõ tulõma. Pent' nakas' tuuga kõnõlama ja hiinlasõl sai armõdu hää miil', et ummõta üts' inemine ülikoolin, kinka hiina keelest tä arru saa. Ku hiinlanõ oll' seen är käünü, sõs kateedrijuhataja is küsü Pendi käest enämb medägi,» seletäs Salme.

    Nigola Salme om ülikoolin kullõlnu viil katõ suurõ keeletiidläse, Saareste ja Mägiste loengit. «Mägistel is olõ tahvli pääl määnestki kõrda. Tä kirut' keelenäütit kohe juhtu ja ku sa kõik'aig järje pääl is püüsü, is saa perän enämb medägi arru,» tuu Salme vällä peenükeisi mälestüisi. Medägi kriitilist mõist tä alasi kõnõlda ka tõisi kottalõ, a tuu kriitika ei salva, tuud lihtsäle om huvitav teedä saia. Salmet hinnäst peedäs iks hääs inemises, kiä medägi kiusu peräst ei kõnõla. A tuu ütlemine hää minu kottalõ om timä manh külh täppi lännü.

    * hää minuga = inemine, kel tüü käen laabus
     
     
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Ma mõtli, et ma nakka kah tüü man kõnõlõma võro keelen!

    Antslast peri telemiis' Kersna Vahur sai võro kirämiihist härkü (ETV Pealtnägija)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!