Nummõr' 290
Põimukuu 22. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
    		•  
     
    Pääleht
     
  • Mõnistõ täüs pillihellü
    • Uudissõ
     
  • Vilävõtmisõga massa-i aigu vita
    •  
  • Väiku vahva üllätüse Moosten
    •  
  • Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti
    • Elo
     
  • Laadaäri om õnnõmäng
    •  
  • Mesinigõpaar määr ostjit hää jutu ja hää salviga
    • Märgotus
     
  • Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ
    •  
  • Reisikiri: raha lõhna iist pakku
    • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
      
    		 
    Tsooru haridusseldsi näütetsõõr Lepistü koolin 5.01.1936 päält etendüst «Esivanemate kuld». Kesken istus tükü autor Jaigi Juhan, kiä elli nuurusõn Luhamõtsan ja opsõ Tsooru ministeerümikoolin. Jaik käve sakõst kodokandin ja tougas’ takast kultuuriello Schmidti Aleksandri pilt 
      
    Tsooru näütetrupi pikä juurõ
     
    Tsooru tiatrijuurõ omma kimmä: joba 1909. aastast tekk’ sääl tiatrit Tsooru haridusseldsi näütetrupp ja miildü rahvalõ niisama häste nigu parhillanõ külätiatri ummi nal’atükkega.

    Tsooru näütetrupi väke näütäse seo vana pilt ja tuudaigsõ kitmisluu aolehen.

    Üts lehelugu (Võru Teataja, 19.08.1933) kõnõl’ tuust, et Tsooru näütetrupp om lava pääle säädnü nal’amängu laulu ja muusikaga – tuudaigu tunnõdu saksa tükü «Ummi jalgu pääl» (Heinrich Wilken / Emil Pohl 1869, Vanemuine 1919).

    Leht imeht’, kuis sai väiku Tsooru kokko 50 näütlejät, kedä tükü jaos vaia oll’. Niisama hinnas’ leht «kõvas pähkmäs» tükü sisu ja kitt’ Tsooru näütetruppi usina ja kimmä tüü iist.

    Leheluu kirotaja arvas’, et tükk nakkas rahvalõ miildüma ja tuu man avitasõ üten kõrralik lava ja kavva tettü tiatriproovi Võro Kandlõ näütejuhi Bergmanni Erichi (päält eestiperätses käändmist Pärgmäe Eero (1896–1953)) juhtmisõl.

    Päält etendüst kitt’ Võru Teataja (24.08.1933), et rahvast tull’ «opereti hiilgeetendüsele» kokko nii hulga, et es mahu saali är. Kiteti lavastaja tüüd.

    Tsooru näütetrupp käve kokko 1940. aastani, ku Vinne võim kõik seldsi kinni pand’.

    Vinne aol tetti Tsoorun tassakõistõ tiatrit edesi. Vahtsõnõ vunk tull’ tiatritegemiste katõssa aastat tagasi, ku tetti uma külätiatri.

    Tsooru külätiatrin mäng parhilla 12 näütlejä ümbre ja et kõik saasi mängi, sis tetäs aastan kats vahtsõt näütemängu. Külätiatri käü kõgõ külätiatridõ festivaalil ja muido kah mitmõl puul Eestin mängmän.

    Timahavadsõ tükü, Mölli Margusõ «Laip sahvris» omma tsoorulasõ vällä valinu sama süstemiga nigu 80 aasta iist: seo om joba Eestin tunnõtus mängit nal’atükk.


    Ruusmaa Arthur,
    Võromaa muusõumi päävarahoitja


     
     
     
     
      
    		 
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
    		 
      
     
    Uma Internetin