| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Mustlasõ pulstminõ | | | Pleschi Aino, Jaanipeebu, Rõugõ khk
Taa asi juhtu kas 1956. vai 1957. aastal. Ma tüüti tuulaigu Rõugõ villavabrikun, olli keträjä. Mu tüüpäiv oll’ 12 tunni pikk. Ma olli õkvalt üüvahetusõst tulnu ja säädse hinnäst magama minemä.
Äkki kuuldsõ ussõkolksahust. Ku ma ussõ poolõ kai, saisõ mustlasõnaanõ ussõ pääl ja nakas’ ilma teretämäldä kõnõlõma. «Kallis priilna, kas ma tohtima teile kaartõ panna, mina rääkima teile tõtt!» pallõl’ tä.
Ma ütli, et ei taha määnestki kaardipandmist, ma olõ tüült tulnu ja väsünü, taha är magama minnä.
Tä es lää õks är ja mugu painas’ edesi. Ma kai, et tühjä kah, las tä sõs pand, saa täst vallalõ.
No pandsõ sõs kaardi är ja ma andsõ tälle kolm ruublit. Mustlanõ tennäs’ ja läts’ är. Ma visksi pikäle ja jäi rassõlt magama. A mustlanõ põrgulinõ oll’ kavval, tä tiidse, et ma jää magama, ja jupi ao peräst tull’ tagasi.
Mul oll’ üts eestiaignõ kullast medaljon lavva pääl, küll tä tuu är näkse, ku kaartõ pandsõ. Ja ku ma üles tulli, es olõ medaljonni lavva pääl. Peräst näi, et kleit varna päält om kah är kaonu.
Õnn, et ma olli rahakoti pad’a ala pandnu, muidu olõs tuu kah lännü.
Mul es olõ tuust kleidist hallõ, a medaljonist oll’ külh. Ma olli nii lüüdü, et mõtli hulga aigu.
Sõs võtsõ kätte ja lätsi pühäpäävä liina, et äkki ma näe tedä koskilgi.
Olli joba hulga aigu liina piten lonknu. Ku ma lätsi uulitsat piten, pää norun, piät’ üts vana Moskvitš mu kotsil kinni ja Sprengi Leo hõigas’: «Aino, kas sa ei taha mukka kodu saia, saat är Rõugõlõ.»
Lätsi sõs pääle ja kõnõli Leolõ uma luu är. Ütli, et sõidami venne kerikust müüdä. Leo oll’ nõun. Nigu mi käändsemi sinnä tänava pääle, no kos sõs – mustlasõnaanõ lätt meil iin ja mu kleit sälän!
Ma ütli Leolõ, et sõidami sinnä venne kerigu ette ja tä uutku minnu sääl.
Ku mustlanõ jõudsõ sinnä, kos ma saisõ, es olõ mul inämb aigu – naksi õkva medaljonni täl üle pää är kiskma. Tä ütel’, et täl saa kõrvulõ vallus, a ma ütli, et kas varastõn es olõ vallus.
Ja ku medaljon oll’ käen, kisksõ täl kleidi ka üle pää säläst ja andsõ kats litakat vasta kõrvu.
Jätse tä sinnä üte hammõpulsti ja ripakil rinduga.
Kas täl pükse ka jalan oll’, toda es olõ mul aigu kaia.
Ku ma sõs autu manu jõudsõ, näi läbi aknõ, et Leo um rooli pääl kummalõ.
Mõtli, et pühä taivas, nüüt um Leo infarkti saanu – ma tiidse, et täl um süä haigõ.
A ku ussõ vallalõ tei, nõstsõ Leo pää üles, endäl silmä naarust viil likõ. A mul es tulõ määnestki naaru.
Tii pääl naarsõ Leo viil ja ütel’: «Ku sa esi olõs hinnäst nännü, kuis sa tuud mustlast sääl pulstsõt, sõs olõs sa ka naarnu!»
| | Ehalkäümine olõs elo masnu | | | Tuu ehalkäümine sündü sõaaigu, päält 70 aastakka tagasi, ku rüäpõllu olliva viil koristamada.
Ma olli 16aastanõ ja oll’ plaanin minnä sama vana sõbra Silla Antsuga ehalõ Härmiine poolõ, kes elli naabrikülän.
Lätsimi õdagu, kuu paistu taivan. Härmiine elli 1,5 km mi kotost. Meil oll’ teedä, et Härmiine maka aidan.
Timä kodohoovi pääl mõtlimi, et panõmi inne tuud, ku aidaussõ pääle koputami, niidümassina hiisli maja ussõ ette. Et Härmiine esä Rudolf vällä es saanu, ku pini haukma nakkas. Kõik tüü tettü. Lätsimi sis aidaussõ taadõ tassakõistõ. Pini jäi veidükesest aost haukmisõga vakka.
Äkki kuulsõmi, et aidan om meeste hellü ja kõnõldas saksa keeli. Hirm mõlõmbil nahan, pannimi rüäpõllu poolõ plehku. Kõrraga kuulsõmi aidaussõ kriginat ja nakas’ automaaditärrin pihta.
Mi ollimi joba rüäpõllu seen, aga kuul tabasi Antsu kõrvalehte. Veri taga. Joosimi hirmuga kavvõmbalõ ja Ants võtsõ hammõ säläst. Väits oll’ üten, lõikasi hammõ jupõs ja köütse Antsu kõrva kinni.
Jõudsõmi Antsu kodu. Antsu esä Ärni tull’ magamast üles ja küsse, mis juhtu.
Kõnõlimi Antsu esäle luu ärä. Tohtri mano minnä es saa, a pikapääle praavõ Antsu kõrvaleht esi ärä. A olõs pähä saanu, olõs õkva vaganõ olnu.
Saksingu Olev, Karaski, Kanepi khk
| | Poiskõsõ tarkusõterri | | | Latsiaiapäiv sai läbi ja imä tull’ Markolõ perrä. Kodotii pääl hoitsõ poiskõnõ kõvva imä käest kinni.
«Mille sa nii kõvva hoiat?» küsse imä. «Et kiäki sinno är ei saasi varasta. Mõni uno om ilma naasõlda. Latsiaiarühmän om kah kats ilosat plikat.»
Imä küsse: «A ku sa suurõs kasut, kas võtat hindäle pruudi?» Vastus oll’ lühkene: «Ma ei usu, et sis pruudi inämb moodun omma.»
***
Kodotii pääl and’ imä viil poiskõsõlõ sente, et tu jällehit sõnno ei kõnõlõsi. A Marko ütel’, et tä kõnõlõs õnnõ ilosit sõnno, a nu masva joba eurosit.
***
Poiskõist huvit’, kes vanaesä pää keskelt hiussõ om är võtnu. Vanaesä selet’: «Mitte kiäki. Esi sattõva vällä.»
Marko: «Mille sa näid üles es võta? Ma olõs nä sullõ tagasi pandnu. Latsiaian naid liime om. A tuu om õks hää, et sul taa hapõn om nigu hainamaa.»
***
Vanaimä tull’ tarrõ ja ütel’, et naabrinaanõ saat’ kah Markolõ tervüisi. Pia nakas’ Marko köögin tassa kapstalehti pää külest vallalõ tõmbama. Vanaimä küsse: «Midä sa sääl tiit?»
Latsõlats: «Ma otsi tervüisi, midä naabri Manni saat’.» «A midä sa sääl süüt?» Marko mõtõl’ ja ütel’: «Eks iks sino närve.»
Teräkese kor’as’ kokko
Nurmetalo Katrin
| | Tossu Tilda pajatusõ | | | Mille suurõmb söögiports?!
Vinne aol pidi liinanõvvokogo egäsugudsõ kommisjoni pääle pasma, et kõik iks kõrran püsüs.
Võro liina tervüsehoitmisõ ja kaubandusõ kommisjonilõ kaivati, et üten Võro söögikotussõn omma pordsu väega kõhnas jäänü.
Kommisjoni esimiis, tsärre naanõ tervüshoiust, saat’ kontrollostmist tegemä kommisjoni vahtsõ liikmõ. Tedä es tunnõ söögitarõn kiäki näo perrä, nii et vaihõlõjäämine oll’ inämb ku kimmäs.
A suppi, praati ja makõt süüki üle kaaldõn tull’ vällä, et ekä asja oll’ eski rohkõmb. No säänest asja olõ-s inne juhtunu!
Kommisjoni esimiis nõud’ seletüst. «Kai, et tä om nii kõhna miis. Mul naas’ täst hallõ ja mõtli, et anna suurõmba söögipordsu,» ütel’ söögijagaja.
Pääkommunist piimäkombinaadin
36 aastat tagasi käve Võrol NSVLi ministride nõvvukogo esimiis Aleksei Kossõgin. Tälle näüdäti ütte tunnõtumpa asotust tuul aol – piimäkombinaati.
Ku korgõ Moskva küläline üten saatjidõ ja vastavõtjidõga hoovi pääl ümbre kai, tull’ üle hoovi ja õkva Kossõgini mano üts tüümiis ni tsusas’ tälle teretüses käe peio.
Säänest asja ette nättü es olõ, a Kossõginit tuu tüülisklassi esindäjä poolõhoitmisõ avaldus es sekä. Muidoki es tiiä tähtsä küläline tuud, et teretäjäl oll’ mõnõ kombinaadi mehega sääne tükk är tetä kasti viina pääle kokko lepüt.
| | | | |
|
|
|
