| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Pulga Jaan üten tütrepoja Stefaniga Kihnumaale purjõtamanPulga Marju pilt | | | | |
| Reisikiri: raha lõhna iist pakku | | | | Pulga Jaan | | |
Kunagi sai pidulauan lubatus ütele mõnusalõ mehele, et suvel läämi üten mere pääle. Augusti algus tundu õigõ aig ja nii ma, maarott, sis lätsigi.
2. augusti õdaguspoolõ nõstimi uma kodina Allegro pääle ja hoiõmi nõna (vööri) Kihnu poolõ. Tuul oll’ purjekalõ täpselt paras, kapten pand’ perämootori varsti saisma. Kats purje anniva viis sõlmõ vällä ja rohkõmp ei olõ mõtõt. Pääleki tahtsõmi juttu aia. Kolmõ-nellä tunni peräst saie jutu aetus ja paremba laulu laulõtus. Ilm kisksõ hämäräs ja meri läts’ tummõs.
Poolõ katõtõiskus ollimi laivakabla Kihnu sadama kai külge köütnü. Teimi kõrraliku pidusöögi ja tull’ vällä, et hulk häid laulõ oll’ ka viil laulmada.
Hummogus oll’ kiäki leeväkarbi ümbre ajanu, aga pootsman ütel’, et tuu ollõv hülge temp. Tä ollõv eelmine nätäl ütte nännü.
Päiväs lainuti jalgratta ja käve katõn kohalikun poodin. Vorsti olli sääl kõik made in Haanimiis. Mu taguots tuud rattasadulat vällä es kannada ja kaptenil oll’ ka Kihnust villänd. Otsustimi, et sõidami Manijalõ.
Tegelikult loodi ma, et näe kõrras ka Kihnu Virvet, a staarega om luutusõst veidü.
Manija pääl ollimi äkki tävveste tõsõn maailman. Kiäki sääl raha es küsü (Kihnu kai mass 20 eurot), sadaman makõt vett es olõ, vuul kül oll’, a kats miitret maast korgõn.
Lambakari sei kadajiide vahel ja eidel-taadil oll’ ilda niidet hain maan. Tuu hain lõhnas’ nii armõdu häste, et ma tei mitu kõrda asja ja käve hainalõhna nuusutaman. Määnestki imehaina sääl es paistu kasuvat, nipp oll’ vast tollõn, et üttegi konkuriirvät lõhna kostki es tulõ.
Kõndsemi tiid müüdä (ütsainukõnõ tii sääl omgi) ja jõudsõmi rahvamaja manu. Naisi oll’ püüne täüs ja laulõti kõigilõ tutvit laulõ. Ütsigu mehe olliva ka katõ jala pääl pistü, tõisi siän Soosaarõ Mark.
Ma kasuti juhust ja pistse tälle uma plaadi peiu. Ütel’: «Aiteh, Jaan.» Nii et är tunsõ, kaemalda hämäräle valgusõlõ ja ammutsõlõ tutvusõlõ.
Hindälegi uutmalda ütli ma, et tullimi raha lõhna iist pakku. Mark küsse, kas Manijal ei olõ tuud tunda. Ma vasta, et Kihnul tunsõ, Manijal mitte. Hoobis hainalõhn ja üle kõgõst muust.
Edesi suurt kõnõlda es saa, kuna üts kohalik tõmmas’ mu kõrvalõ ja nakas uurma, et kost ja milles. Soosaarõ kotsilõ ütel’ kriitiliselt, et tege pall’u plaane, aga täüde viiä ei jõvva.
Ma vasta, et vast om tälgi mõni plaan täüde viimäldä. Ütel’, et om jah, ja plaanits’ õllõpudelist punnsuutäüt võtta.
Ilmselt kallut’ tä ülearu takkapoolõ, nii et vajju pikäle ja õlu juusk’ kaalamulgust sisse, rinda müüdä lakja. Aga meil olligi tähtsä jutu kõnõldu ja aig edesi liiku.
Hummukult lätsi ma lähembäle tallu värske vii perrä, et kohvi kiitä. Üüse oll’ perämänegi tuulõhõng kaonu ja üten tuuga ka luutus kodu poolõ purjeta.
Kuigi kell oll’ säidse, istõva neli miist ümbre kao, üts putel tühi ja tõnõ õkvalt alustõt. Ma sis tutvusti hinnäst, et olõ merehädäline Võrumaalt, kel makõ vesi otsan ja luutust purjeta ei paista.
Mehe lohutiva minnu, et minevä-suvitse hädälise ollõv täämbädses kõik saarõ päält kaonu ja mul ollõv ka peris hää eluluutusõ. Õnnõ et kuis ma purjiide jõul Võrumaalõ saa, tuud näide pää es võttõv. Ma sis ühmässi vasta, et meil om kats aeru kah. Tuu miildü meestele nii, et minnu tunnistedi kõrrapäält umas mehes.
Lõunõs ennustõdi tuult ja mi tahtsõmi sadamast tuus aos vällä päsedä. Mootor, vana kiusupunn, karas’ käümä ja saisma inämb es jääki. Peat ütlemä, et piiglisille meri om midägi muud ku tuulinõ. Säändse mere pääl riskiirse kapten esiki mu kätte tüüripinni usalda.
Inne sadamalõ tulõkit käüti viil ujuman, ma lasi tuuaig silmä looja. Meren ujumine om mu arust lihtsält vastik, ja ega ma makõn viingi suur asi ujuja ei olõ. Erikaal om ülearru suur.
Nii et üts illus nädälivahetus oll’ ja rahalõhna sai jupis aos nõnast är.
| | | | | | |
|
|
|
