Nummõr' 73
Paastukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Illos ja tsäpe tütrik
     
    Raidaru Vole
     
    Taa lugu juhtu mu noorõnpõlvõn. Kõndsõ üte maja iin iks mitu õdakut. Sääl majan elli üts' perätümält illos tütrik.

    Olli timäga iks simmanil tands'nu ja sõs kodo saatnu. Tä jäi mullõ nii süämehe, et näi tedä unõngi.
    Luutsõ, et tä tulõ vas't akna pääle ja ma saasi tedä viil kõrd nätä.

    Kaeh, sõs õkva tettigi uss' vallalõ ja tütrik astõ vällä ni tull' õkva aia mano!

    «Midä sa trambit siin edesi-tagasi ja kulutat ummi saapataldo? Kas olõt midägi är kaotanu vai?» põrot' tä.

    Tahtsõ üldä, et jah, olõ uma süäme är kaotanu. A kiil' oll' nigu kurgulae külge kleebitü. Saa õs sõnnagi suust.

    «Ma tiiä jo tuud es'ki, et olõt är armunu nigu kõik' tõsõki mehe. A ku tahat kosja tulla, sõs piät sul õks pangan rahha kah olõma, muido näütä sullõ, kaeh, trääsä!» laskõ timä edesi.

    Käänd' sõs ümbre ja läts' tipa-tapa umma tarrõ tagasi. Kaeh sõs. Miä mulgi sis üle jäi, ku naksi kodo poolõ astma.

    A tii pääl mõtli, et om iks tsäpe tütrik! Ja tark ja kokkohoitlik paistu kah ollõv. Ütel' jo, et mis sa kulutat ummi saapataldo!

    Kaeh, ma esi nigu es tulõki tuu pääle, kukki ma esi olõ kah iks tark miis'! Ja ku targa latsõ meil viil olõssi...

    Mõtli, et hummõn' lää ja teeni kos'aviina raha är. Oll' kuulda kah, et viinahinda tahetas jälki nõsta...

     
    Mis sa arvat?
     
    Kütät puiõga, elät puudõga!
     
     
    Ruitlasõ Olavi, puiõga miis'
     
    Võromaal eläs «puudõga» inemiisi viil inämb ku kogo Tal'nan kokko, kinnütäse eksperdi.

    Tartomaal omma Peipsiveere valla elänikest kogonistõ 40 protsenti invaliidi. Vallan eläs parhilla 952 inemist, 381 naist ommava keskmidse, rassõ vai sügävä tervüseviaga.

    Invaliide huuldajas om 30 protsenti terviid vallaelänikke – seoga om 70 protsenti vallaelänikest kas tervüseviaga inemise vai näide huuldaja.

    Ma ei usu, et piir'kundõ kaupa inemiisi puudulikkus niipall'o lahku lätt. Et Tal'nan om puudulikkõ protsent' kõvastõ madalamb ku Võromaal.

    Ma olõ mitu kõrda Tal'nan käünü ja egä kõrd puudulikkõ nännü. Mitte ütte vai kattõ, a pall'o. A nä ommava sääl nii pirtsu, et ei tihka hindid 400 krooni iist kuun ullikõisis tunnista.

    Ja Tal'nan jakkus umilõ ullikõisilõ tüüd – mis ti arvati, et rassõ tervüseviaga pääministri «Muvvami läbi!» lasti nüüd vallalõ ja et tä vahtsõt tüüd ei saa? Kül näeti, et saa!

    A ega muu maailm vähämb puudulik olõ-i! Itaalia aolehti perrä ollõv paavst' Johannes Paulus Tõõsõl jälki hingämisprobleemi ni timä tervüs lätt kehvembäs. A kuuluda-i tä joht hinnäst puudulikus!

    Viimädse tiatõ paavsti tervüsest var'otasõ katoligu kerigu ülesnõsõmispühhi, selle et Johannes-poiss' ei taha inämp karkõ ala võtta ja pistü nõsõda, hingädä kah ei taha, a 400 kruuni rahha vasta ei võta ja hinnäst puuduligus ei tunnista!

    A ku olnu ausa ja mõistusõ man miis', nõsõnu pistü ja ütelnü: «Tunnista hindä ja katoligu kerigu sügävält puudulikõs ja vabanda aastasatu joosul toimõ pantu inkvisitsiooni ja muiõ kuritekõ iist!»

    Nii halv asi nigu Johannes-poisi kerik, om aoluun olnu õnnõ Kolmas Reich ja Aleksius Tõnõ.

    Eesti puuduligu ommava sõski õnnõs nii ulli, et suurt kurja näist ei tulõ. Palts ja Parts omma kats' säänest.

    Tegeligult ommaki nä nigu üts' inemine, selle, et ku lats' pudl'asuuga «Muvvami läbi!»-kombõl «Parts» ütles, tulõgi «Palts» vällä.

    Ja nigu mi tiiämi, et Partsil om vaimuvia kõrval paarisaa raha iist kõnnõvika kah, või ollaki, et Paltsu torõda saarõ (ja muu elevüst tekütänü) nall'a omma kah miskitpiten Partsi kokkopudl'atõdu.

    Eesti Päävälehe 8. paastukuu päävä numbrõst sai lukõ, et Parts tekk' Reformieräkunna ja Rahavaliidu poliitiliisilõ ammõtnikõlõ ettepanõgi esi tagasi astu.

    Ma ei tiiä inämp ausalõ, kuis säänest teedüst lukõ, kas niisama vai hoobis niimuudu: «Palts tekk' Lefolmieläkunna ja Lahavaliidu poliitiliisilõ ammõtnikõlõ ettepanõgi esi tagasi astu.» Sääne segane värk', vai miä?
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ruusa latsi pinijuttõ
     
    Pini katussõ pääl*
     
    Üts'kõrd juhtu meil pinigaq nall'akas lugu. Sõidimiq Saarõküllä vanaimä poolõ.
    Inne moro pääle jõudmist juusk' pini alati autolõ vasta. Täl om hää miil', et jälkiq latsigaq mängiq saasõ.

    Ku mi autogaq moro pääle jõudsõmiq, imehtimiq, mille kyik' mi auto poolõ vahisõq. Miq olõ-õs tundnugiq, ku pini auto katusõ pääle hüpäs'. Nii mi sõidimigiq maja ette pini auto katussõ pääl.

    Rauba Kristi
    Ruusa põhikuul', 4. klass'
     
     
    Pini ja lambajaht' *
     
    Mul om vanaimä man üts' pini, kelle nimi om Karu. Tä om tuuperäst huvitav, et pelgäs lambit.

    A tä taht siskiq lambit takah aiaq ja juusk iks vanaimägaq üteh. Sääne nal'akas lugu, et pini pelgäs lambit ja lambaq pelgäseq pinni.

    Üts'kõrd ollimiq vanaimä puul ja lambaq olliq ärq kaonuq. Lätsimiq lambit ots'ma.

    Karu tahtsõ iks üteh tullaq, a imä pand' tä tarrõ luku taadõ kinniq. Pini mauras' tuuperäst peris kõrralikult. Tä sai arvu külh, mis asja välän aeti.

    Ku miq sis lõpus tarrõ jõudsõmiq, oll' Karu akna pääl lilliq ümbre ajanuq ja potiq ärq lahknuq.

    Pääle tuud arvas' mu esä, et ku viil lambit kaema läämiq, panõmiq Karu moro pääle ketti. Egaq tälle tuu esä mõtõq ei miildü külh!

    Terepsoni Triinu
    Ruusa põhikuul', 4. klass'

    * jutu omma vahtsõn kiräviisin
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Sänikaal Mika
     
    Sõrmusõ Leeni
     
    Mi klassih oll' ka Mika-nimeline pois'kõnõ. Pääkene taha-as täl koolitarkust vasta võtta. A vastuisi põrot' tä säändsit, õt meil oll' viländ naarda.

    Lugõmisõ ja kirotamisõ sai tä õks pikäpääle kätte, a rehkendüsega oll' rassõ.

    Jouluni saa-as kümneni lugõminõ selgest. Oppaja har'ot' timäga õga päiv – loiva rehkendüspulkõ ja n'appa.

    Inne talvist koolivaheaigu käsk' oppaja täl kümneni lukõ. Mika alost' sõs: «Üts', kats', kolm...» Sis jäi vakka. Oppaja tahtsõ, õt tä edesi loessi. A Mika kostõ: «Ütle ette, sõs ma ütle takah!»

    Edimädseh klassih käve Mika kats' aastakka. Tõõsõ aasta keväjält küüsse oppaja timä käest: «Ku pall'o om kats' pluss' kolm?» Mika hõigas' vasta: «Võeh, kullakõnõ, ma olõ-i nii suuri arvõ viil kuulnuki!»

    Üts'kõrd talvõl puudu Mika nädälipäävä koolist. Oll' unol pulmah. Ku tä jäl kuuli ilmu, sis naksi tõõsõ latsõ Mikalt perimä: «Noh, Mika, kunas sa naasõ ar võtat?»

    Mika virot' kulaguga vasta pinki ja ütel': «Ma võta-ai inne naist, ku nii vanast saa, ku uno om!» A uno oll' jo vanapoiss', ku naasõ võtt'!

    Tõõsõ jäl Mikalõ: «Sa võta Riina ar!» Riina oll' klassih üts' ilosampi tütär'latsi ja oppõ kah höste. A Mika pand' vasta: «Ma säänest ritsiket võtaki-i!» Nii omgi õigõ ütlemine: külh närts' naasõ saa, a kuldkäng kaegu, kuis mehele saa!

    A kukki Mikalõ koolitarkus istu õs, kasvi täst kõva tüümiis'. Sai palka kats' kõrda õks inämb ku oppaja.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    9. lehekuu pääväl olkõ müts süüd!
     
    Üts' Võromaa miis' kaivas' sõprulõ murõt: 9. lehekuu pääväl piät tä uma mütsü är süümä! Sõbra uurõ, et mille sis?

    «Lepse uma naasõga ja kaoti,» kurtsõ miis'. Lep'mine oll' presidendi Moskvalõ minegi pääle.

    Naanõ arvas', et Arnold nakka-i sinnä kahrupessä umma nõnna top'ma. A miis' oll' mõtõlnu, et külh lätt, om sääl innegi käünü. Võit jäi naasõlõ.

    A sõbra õnnõ irvõlli mehe murrõ pääle: «Viska suusti vahele ja hauka hapukurki pääle, muidu jääs müts viil kurku kinni!»
     
     
    Kipõ tüüleminek'
     
    Võro liina ammõdimiis' läts' hummogu varra tüüle. Täl oll' minekiga hirmsa kipõ. Hämärän kalidoorin pand' rõivilõ ja tormas' ussõst vällä.

    Tüülavva takan istõn avast', et üten jalan oll' must, a tõsõn pruun' käng. Nii es passi joht alluvidõ silmi ala minnä!

    Miis' helist' kipõlt kodo naasõlõ. «Tuu mullõ perrä üts' käng, ütskõik', kas tuu om must vai pruun'!» kammand' tä.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Ubinakuuk' kaarahelbidega
     
    Ma küdsä ubinakuuki niimuudu, et panõ ubinatükü tainalõ pääle, sis puista ubinilõ pääle viil tsipakõsõ kaarahelbit. Niimuudu jääse ubina mahlatsõmba.

    Kõgõ pääle panõ viil kaneeli, tsukõrt ja võiutükükeisi.

    A ku ubinatükü joba taina sisse omma segätü, sis panõ koogi pääle õnnõ võiutükükeisi.
     
     
    Tsisnok praadi manu!
     
    Hää praadikartoli saava, ku lõiku kardokidõ vaihõlõ 2–3 tsisnoki küüst.

    Ku tiit ahon praati, sis panõ ka julgõlõ üten sibulidõga tsisnokitükke praadileeme sisse. Lasõ noil praadi kõrval pehmes haudu. Tulõ pall'u parõmb maik ku ütsindä sibulidõga.

    Kruusamäe Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Ma mõtli, et ma nakka kah tüü man kõnõlõma võro keelen!

    Antslast peri telemiis' Kersna Vahur sai võro kirämiihist härkü (ETV Pealtnägija)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!