Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
     
    Kaasiku Maris
     
    Puul'päävä peeti Põltsamaal 15. tsirgulaata. Et tõist säänest laata olõ-i, tulõva taha kokko tsirkõmüüjä ja -ostja üle Eesti.

    Laadal oll', kedä valli: kannu, partsõ, hannõ,
     
    muskuspartsõ, muskushannõ, tiukrit, kul'usit, jaanalindõ, vausit vai vuttõ.
    Pruun' jaanalinnumammi oll' tuudu Muhumaalt, kon om Eesti üts' edimäne ja suurõmb jaanalinnuvarm'. Peremiis' kõnõl', et jaanalind kasus poolõ aastaga katõ miitre korgusõs ja taht kats' killo jõusüütä päävän – ku tahat, et tä munõlõ nakassi.
     Maasiku Koidu (kural) ja Luha Riho Peri POÜ-st tsirgulaadal 38-päävätsit kanassit möömän.
       
    Varmitsirk munõs 40-60, es'ki 70 munna aastan. Tsirgu eläse perren – üts' esä ja kats'-kolm immä. Egä pere uman koplin, kon piät olõma paras plats' liiva – nä tahtva tan tsukõlda ja munõsõ kah liiva sisse. Üüse ist pesä pääl esä, päivä imä. Haudminõ võtt 42 päivä ja poigõ iist nakkas hoolitsõma esä, mitte imä.

    Vau tsillerd' uma suurõ hannaga nigu kuninganna, sulist kruun' pään. Ernsti vauvarmist Harjumaal Kõue vallan võit naid tsirkõ osta ja pitä härbäni man nigu uhkõt pinni. Nä söövä hää meelega moro pääl, ei sapitsa pindrit üles. Talvõl jalutasõ lumõ pääl, ku väega külm olõ-i. Vau hannan om kooni 200 sulgõ – ku müüt neo ütekaupa är, om tsirk uma söögi tasa tiin'nü. Päälekauba munõs imä 6–8 munna aastan.

    Vähä ruumi ja süüki taht Eestin arõtõt vutt', näid saa Pullisaarõ Ülo varmist Järveotsalt. Eesti vutt' munõs kooni 300 munna aastan, Prantsusõ uma 250–300. Sügüses taht peremiis' ka suidsuvuti puuti müüki saata.

    Tsiigupoigõ ostõti pall'u. Kõgõ odavamba olli broileri. A inemise tahi rohkõmb kirivit, kinkist kasusõ pruuni kana ja pruuni muna omma kõvõmba koorõga. Sääntsiid pruunõ möi Võromaa virma Peri POÜ. Timahavva om Perilt saia Hy-Line Variety kannu – laadalõ tuudu tsiigu olli 38-päävädse ja massi kah 38 kruuni.

    Timahavva Peri POÜ külli piten kanapoigõ müümä ei sõida ja kiä osta taht, piät Perile minemä. Ilosa pruuni ja kirivä olli ka Moraavia kana ja muidoki Esä Brown, viimäne omgi Eesti kõgõ nõvvõtumb kanasort'. Põnnõv sort' oll' saad vinne musta kana segämisel Fave-rolliga. 1,5-nädälidse tsiigu olli päält tuhm-musta ja kõtu alt helekõlladsõ, suurõlt saava kirivä.

    Kalkunat võit jäl pitä kur'a pini iist – Tartomaalt tuudu väiku kalkuna olli hummogu õkvalt maaha müüdü ja pernaasõl olli alalõ õnnõ kastitäüs kikkit.
     
      
    mis sa arvat? 
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!