| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Leevi veskin olnu villatüüstüse villa vastavõtmisõ punkt vanan Vahtsõ-Koiola mõisa valitsejamajan 1930. aastil. Võromaa muusõumi pilt | | | |
Mõisavalitseja vällä, vill sisse! | |
Võhandu jõõ veeren Leevi külän, kon saava kokko Põlva, Räpinä ja Rõugõ kihlkund, oll’ Eesti riigi edimädsel aol üte veskipaisu pääl kats veskit – Vahtsõ-Koiola ja Leevi veski.
1927. aastal sai mõlõmba veski umanikus kiäki Umblia-nimeline miis. Tuu oll’ tulnu pääliinast ja tedä kutsuti likvidiirjäs (või-olla selle, et aasta peräst palli mõlõmba veski maaha).
Vahtsõ-Koiola veski palli tsipa ildampa ja tuud oll’ jõutu joba Leevi veskis kutsma naada (Leevi oll’ suurõmb külä). Umanik otsust’ tuu veski vahtsõst üles ehitä.
Ehitäjäs sai Hernitsä Rudolf, kiä oll’ joba üte maahapalanu veski üles ehitänü – esä uma (Lauri veski Põlgastõ lähkün). Paari aasta peräst saigi Leevi veski kõrda ja inne ku tuu jahuveskis tetti, naas’ sääl tüüle villatüüstüs («Leewi wanutamise, wärwimise, pressimise töökoda»).
Villa vastavõtmisõ punkt (pildi pääl) oll’ Vahtsõ-Koiola mõisa valitsejamajan. Ildampa oll’ sääl vallavalitsus ja Leevi sideagõntuur (1972. aastani). Tuu maja om parhillaki alalõ. Ku kiäki tund mõnda noist inemiisist, kiä omma tuu maja man pildi pääle jäänü, andkõ teedä!
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja
| |
|
|
|