Nummõr' 289
Põimukuu 6. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Moosten sündü savikivitehas
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibminõ Kuningamäel
  •  
  • Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • 25. Kaika suvõülikuul Moosten 9.–11.08.
  • Elo
     
  • Mooste – Eesti lina var’opaik
  •  
  • Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
  •  
  • Suvõülikuuli vidä luudusõ- ja muusigamiis Kalla Urmas
  • Märgotus
     
  • Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
  •  
  • Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
     
     
    Kos tossu, sääl juttu
     
    Väljandu Ellen

    Inemise elo om iks lühkene. Puhksat kõrra peopesä pääle, nii omgi eletüist aastist aolugu saanu, pall’o meelest häädünü vai tõõsõ värmi võtnu. Nii om aoluus saanu tuu kurikuulsa Võro latsi spordikooli Saksa trofeebuss Man Diesel. Rahvakeeli lihtsähe juhi perrä Zilmeri bussis kutsut.

    Parhilla noorõ taha-i usku, et vanast sporti pall’a lõbu peräst tetti. Tuust dopingust vai kuntstulõmusõ tekütäjäst olõ-s kiäki kuulnu.

    1950.–60. aastil võisõ mi spordikuul hinnäst perädü rikkas pitä, õks taa uma bussi peräst.

    Tõõsõ pidi kavvõmbalõ võistlusõlõ sõidus muialt autot kerjama.

    Tuul trofeebussil olõ-s hätä midägi, no istmise tooli olliva kalõ. Kipõt kiirust tä kah es võta, edimält tull’ vunki vändäga lüvvä, a tuul aol es tetä tuust nummõrd. Päälegi oll’ täl kõva firmamärk man: sõidu aigu tull’ torost pakso hüdsimusta tossu, tuu lei lainit.

    Peränpoolõ otsiti Tal’na sõidus kipõmb massin, a Tarto sõidus passõ tuu trofeekene häste.

    Ku ma keskkoolin käve, tull’gi keväjädsel aol Tartolõ koolilatsi turneele sõita. Mi uma tütrige võrgumandsaga peimi hinnäst joba preilnadõs. Vällänpuul Võro liina võro kiilt tõisi kuuldõn es pruugi, rääkisime peenelt. Kos meil sis kõlvas’ tuu tossudsõ bussiga sõita.

    Üte tunnõdu Võro tohtri tütär õhas’ pia terve tii: issand, issand, mul on nii-ii piinlik, mis teised mõtlevad, kui seda bussi näevad! Vet tõõsõki süämen mõlguti niimuudu.

    Tuu hõkõrdamisõ ni õhkamisõ pääle panõ-s tähelegi, ku 2,5 tunni müüdä läts’ ja Tarto liin paistu.

    Ku mi tossupilvega buss Tartolõ sisse käänd’, oll’ väkev värk külh – liinatantõdõl jäivä kaala kaemisõst katõkõrra.

    Nigu tuust viil vähä olõssi, koskil tuuaigsõ EPA spordihuunõ man aiva õkva kesk uulitsat kats pinni umma keväjäst pulmaasja.

    Zilmer saa-s näile sälgä põrota ja näide armoello sekä. Võtt’ iks käügi tasatsõs, a must tossupilv visas’ korgõlõ nigu Võro piiretüsevabrigu korsna.

    Rahvas muidogi hirnsõ: pinipaar kesk tiid, bussi tossupilv ilosas panoraamis ja pilt es massa kopkastki. Tiiäki-i, kas kaiva inämb pinne vai trofeebussi.

    A mi, noorõ tütrigu, isti bussin, põsõ verevä nigu härävõitlõja mäntli. Uma mandsa poiskõsõ hirnsõva muidogi ku hobõsõ. Tuu avaligu nabanäütämise aig olõ-s viil peräle jõudnu.

    Jupp aigu ildamba, ku joba tüül käve ni Võro Jõu iist võrko mängse, tull’ ütskõrd iks Tal’nahe kah tuu trofeebussiga sõita. Kiäki ai kõrraldamisõn midägi vussi, nii et kipõmbat transporti es saia.

    Vai taivanõ ahastus! Tuu oll’ iks tõõsõ oopõri sõit. Määnestki laululõõritamist sääl muidogi es olõ. Pruumgõ esi 7–8 tunni kalõ istmise pääl paigan püssü. Es avida sääl vaihõl bussi kõrval juuskminõ, es treenidü lihassõ. Perän olliva kõik teedä ni tiidmädä kotussõ hullhallõlt kangõ. Veidükese avit’ aol kipõmbalt minnä lori-lõmpsijutt.

    Tuu kõrra oll’ mi iistolõja vai mänedser Hubi, paras lõvvapoolik. Tä oll’ noorõmbalt esi kõva spordimiis olnu: palli mängnü, kipõstõ juusknu ja korgust karanu.

    Timä sis kõnõl’, et olnu jälki määndsegi tähtsä võistlusõ, kon Võro nimme korgõn tull’ hoita.Tuu ao sportmisõ rõiva olli klass ummamuudu, ku vanno pilte päält kaia. Nime perrä lühkese püksi olli iks nii laja, et tuulõ võtt’ ala.

    Miihil oll’ alah viil kolmõnukka puumvilladsõ suspe. Nigu na stringi. No et kõik strateegilidse kotussõ kimmäle käkidü olõssi.

    Näide mandsan oll’ tuukõrd üts kõva korgõlõkargaja. Kuimuudu tä hüpäs’, olõ-i meelen. Tuukõrd olliva säändse stiili nigu lihtsä kar’apoiskõnõ, sis viil välimäne jalg, sisemine jalg, rulli kah hüpäti joba. Taast flopist olõ-s sis mõhkugi kuulda.

    Õkva inne kargamist löüdse tuu kõva kutt, et suspesit olõ-i, kodo unõhtõdu. Miä tetä? Võro liina au oll’ mängun.

    Nigu tä sis üle lati karas’, midä korgõmbalõ latti nõstõti, toda inämb tuu meheau säält püksitorost välgäht’.

    Ümbretsõõri kaeja olliva naarust kõvõran, nall’a taivani. Mehel hindäl häpe, taht’ platsi päält pakku juuskõ.

    Es saa muido, ku uma mehe hoiõva katõlt puult tedä kinni, nika ku järgmädse kargamisõni. Võro veri es värise tuukõrdki, miis võtt’ki edimädse kotussõ.

    Või ka olla, et nuu kodo unõhtõdu suspe mõidu ku doping. Miis pidi elo iist kargama, et vähämbä aoga korgõmbalõ jõvvassi. Väiku striptiis oll’ meelehääs päältkaejilõ.


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Nall’a naabritädile!

    Oll’ väega vihmanõ suvi pall’o aastit tagasi. Välän toimõndadõn pidi iks kalosk vai seerik jala otsan olõma. Üts hummok kai külänaanõ, et timä seerigu, mis tä õdagu kõrralikult ussõ ette var’o ala oll’ säädnü, olli vihmaviirenni all ja veereni vett täüs.

    Es jõvva tä viil küländ märgota ja imestä, ku näkk’ vahtsõt tempo. Nüssipink oll’ tarõkatussõ pääle nõstõt!

    Sis naasõl hälgähtü: kuramusõ naabritalo poiskõsõ! Tuu naanõ oll’ säälsaman külän koolioppaja, tuuperäst tundsõ tä latsi häste. Tä sai arvo, et noid tükke es olõ kurjusõst tettü, a tahtmisõst veidü nall’a saia. Poiskõsõ esi tii-s kah ummist koeruisist salahust.


    Lämmä ao vaiv

    Meil Eestimaal om kah vaihõl kuum nigu Aafrikan. Seo suvõgi oll’ säänest sannakuumust. Õhk es liigu ja higi juusk’.

    Hürske kerega meesterahvas küsse marketi söögiletin müüjänoorigu käest karbitäüt praaditut kapstast. «Ja sis ma nakka puhkma, nii et...» praalsõ tä esi suurõlidsõlt.

    Mehe sälä takan saisnu naistõrahvas – kultuuritüütäja – opas’: «Kimmäle ostkõ mano kardokat ’Solist’, sis tulõ ti kerest iks tuu õigõ muusiga!»


     
     
     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin