Nummõr' 289
Põimukuu 6. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Moosten sündü savikivitehas
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibminõ Kuningamäel
  •  
  • Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • 25. Kaika suvõülikuul Moosten 9.–11.08.
  • Elo
     
  • Mooste – Eesti lina var’opaik
  •  
  • Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
  •  
  • Suvõülikuuli vidä luudusõ- ja muusigamiis Kalla Urmas
  • Märgotus
     
  • Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
  •  
  • Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
      
     
    Puura Väino ja Tamula – maja Katariina alleel.
    Harju Ülle pilt.
     
      
    Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
     
    Urvastõ kihlkunnast Kurõnurmõ kandist Keema küläst peri Estonia tiatri oopõri ja opõreti laulumiis Puura Väino (62) om seo suvi üle jupi ao pikembält Võromaal as’ataman ja esi tuuga väega rahul. Viil täämbä ja hummõn saa Puura Väinot nätä Võro liinan Kelbä Heiki ja Tagamõtsa Tarmo vahtsõn suvõtükün «Tamula – maja Katariina alleel».

    Tuu ei olõ harilik asi, et tiit kodokandin tiatrit. Kuis tuu juhtu?

    Mullõ helist’ lavastaja Tagamõtsa Tarmo ja pakk’, kas ma olõssi nõun üten Võru-teemalidsõn tükün üten tegemä. Ütli, et hää külh. Olõ rahul: tükk om hää, mullõ miildüs tan olla, mullõ miildüs üten Võru näütlejidega tüüd tetä.

    Rollõ om mul seon etendüsen kolm tükkü: Karl Ots, Georg Ots ja kommunist. Etendüse seen ma piät sis tõõsõ rolli sisse minemä.

    Lihtsämbäs tekk’ as’a tuu, et Karl ja Georg olli veidükese sarnadsõ.

    Kommunist – tuu om veidükese rassõmb, karakteerne roll ja rohkõmb teksti pääl, nopõmbalt ja kõvõmbalõ piät kõnõlõma.

    Laulda kah tulõ veidükese ja sändsit laulõ, midä ma egä päiv ei laula. «Võru valss» om külh Eesti Raadio fonoteegin, tuud laulami kah tükü lõpun. Võru orkestriga.

    Võru keelen olõ laulnu laulu «Mu latsõpõlvõ Võrumaa».


    Kuis rahvas tükü vasta võtt’?

    Uma vana muusigaoppaja ja tõsõ tutva iks tulli manu ja ütli, et näile miildüs.

    Mu paralleelklassi tütrik käve tükkü kaeman ja tõi päiv ildampa üsätävve kõllatsit ruusõ.

    Ütel’, et es tiiä, et etendüs nii vahva om, ja sis mõtõl’, et tuu roosi takastperrä.

    Seo oll’ nii lämmi ütlemine ja nii illus käük, et ütles seo as’a kotsilõ kõik är.


    Midä Võro liin sullõ tähendäs?

    Võru liin tähendäs mullõ tuud aigu, ku ma käve kolm aastat Kreutzwaldi-nimelidsen keskkoolin. Tuudaigu nimetedi tedä Reimani gümnaasiumis.

    Ma mäletä, et mu, maapoisi jaos oll’ tuu hirmsa karm aig, Vinne käsüvalitsus.

    Ku ma olli 15–16aastanõ poiss, sis mullõ es mahu päähä, et ma ei või õdagu pääle ütsät vällä minnä. Ku Reiman vastu tull’, võeti õkvalt üllenpidämise hindest maaha... Ma hää meelega ei tulõta tuud aigu miilde.


    A su peris kodokotus Kurõnurmõ kant?

    No tuu oll’ pall’u parõmb! Ku ma sääl katõsa klassi lõpõti, es õiõnda kiäki, et ei või õdagu välän olla.

    Olõt pikält Võromaast kavvõn elänü, mändsest Võromaa-as’ast olõt puudust tundnu?

    Ku ma jäl Võrumaal olõ, Võrumaa rahva seen, ei tunnõ ma millestki puudust. Ma olõ juba kaifi kätte saanu – ma olõ jäl tan!

    Tuust külh tunnõ puudust, et vanõmba omma lännü, puhkasõ Osula surnuaial, ja sugulaisiga saa veidemb kokku.


    Mille poolõst võrokõsõ omma tõistmuudu ku põh’aeestläse?

    Tuu om säänesama küsümüs, nigu «Mille sa valisit umas naasõs õkva tuu naasõ?».

    Niisama om Võru rahvas kah: sõnnuga ei mõista tuud edesi anda, mille su geeni vai olõminõ lätt õkva tuu rahvaga kokku. Tuu om hää, mis om illus ja hää!

    Võru kiil om ainumanõ kiil, midä ma tiiä mõistvat. Tuu om mu imäkiil. Kõik tõsõ keele omma ildampa tulnu.


    Küsse Harju Ülle

     
     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin