Nummõr' 289
Põimukuu 6. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Moosten sündü savikivitehas
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibminõ Kuningamäel
  •  
  • Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • 25. Kaika suvõülikuul Moosten 9.–11.08.
  • Elo
     
  • Mooste – Eesti lina var’opaik
  •  
  • Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
  •  
  • Suvõülikuuli vidä luudusõ- ja muusigamiis Kalla Urmas
  • Märgotus
     
  • Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
  •  
  • Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
      
     
    Mooste Härmätarrõ pernaanõ om käsitüümeistri Jänese Marju.
    Leimanni Eve pilt
     
      
    Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
     
    Leimanni Eve
     
    Mooste mõisa Härmätarõ ehk käsitüükua pernaanõ Jänese Marju (58) om timahava sääl elo käümä touganu, järgmäne suurõmb ettevõtminõ tulõ 17. põimukuul Ökofestivaalil – vannutõduisi villatsidõ asjo vahtsõst pruukmisõ tüütarõ.

    Aastakümnit rahvuslist käsitüüd tennü ja opanu Jänese Marjulõ jäi Härmätarõ silmä Moostest läbi sõitõn. Tartost peri ja viimätsel aol Alatskivil umma käsitüü-rehetarrõ pidänü Marju pakk’ hinnäst esi ja minevä aasta joulukuust om tä Härmätarõ pernaanõ.

    «2009. aastal sai umaaignõ söögiait kõrda tettüs,» seletäs Mooste mõisaelo üts kõrraldaja, küläliisitarõ pernaanõ Prosti Ülle. «Oll’ sääne müstiline kotus. Ütskõrd tarrõ tuulutama minnen näimi, et aknõ pääl om suur härmävõrk üten suure härmäga. Visksimi nall’a – jo om Nolckeni-aignõ (mõisa oll’ aadlisuguvõsa von Nolckeni uma – UL) härm, kiä kodo tulnu.

    Tull’ mõtõ, et härmävidäjit võisi tan pall’o olla – teemi Härmätarõ.»

    Ülle esi tõi edimädse suurõ, vanast baretist tettü härmä tarrõ ripnõma ja nii tä esi ku tõsõ omma õgasugutsit mano toonu.

    Jänese Marju säädse Härmätarrõ pistü nellä peele. Tä luut, et ku keldrihe kütte saa, pand tä viil katõ peele üles, ummõlusmassina ja muid tüüriistu kah.

    Marju kuda rõivast, nii närdsu- ku villatsit vaipu, kattit, kardinit, sõbasit, rõivast rahvarõividõ tegemises (nii ündrigu ku villakuhti jaos) ja umblõs rahvarõivit. Vöid, pailu ja kaplu tege tä kah.

    Huvilidsõ saava Härmätarõn kangakudamist kaia ja käsitüüd üten osta. Härmätarõ ülemäst sainaviirt pite om Marju säädnü juuskma aastit tagasi koedu pikä Imäjõõ-vaiba, mille sisse omma ütstõsõ perrä säedü noidõ nukkõ rahvarõividõ triibuvärvi, kost Imäjõgi läbi juusk. Vaip om 18,5 miitret pikk.

    Marju lää-i kellä päält tüült är ja ist sakõstõ ka õdagist piili takan. Seltsis om täl must pikä karvaga Šoti terjer Simpson. Pini pidä hinnäst peremehes ja tege kõvva hellü, ku kiä müüdä lätt. «Eesti naanõ pruuv iks vällämaa mehe majja saia!» naard Marju.

    Marjulõ miildüs Moosten tuu, et inemise omma kinä, kotus om illos ja mõisan kõik ussõ küläliisi jaos vallalõ. Tä hindä jaos om tähtsä, et sisseastja tarõst hää tundõ saasi.

    Prosti Ülle kõnõlas, et Marju passis Härmätarrõ häste – mugu kuda ja kuda piili pääl kangast nigu härm võrku. Teküs käsitüünaanõ või Mooste mõisa viil tunnõtumbas tetä. Ummi inemiisi jaos võisi Härmätarrõ tetä ka naisi näputüüklubi, kon ütstõsõ käest saasi nõvvu küssü ja umavaihõl käsitüüasjo arota.

    Prosti Ülle pakk mõisan tarrõ viil savianomidõ tegijäle – tegüsä inemise omma Moostehe oodõdu.


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin