| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Pensa Margit herätäs ello linadsõ kabla tegemist.
Pentsa Kristina pilt. | | | |
Mooste – Eesti lina var’opaik | | Pentsa Kristina | |
Mooste om saanu perämädsel aol tunnõtus tuu perrä, et sääl om linakasvataminõ vahtsõ elo saanu ja peetäs egä aasta linalaata, nigu ka timahava 27. hainakuu pääväl.
Linakasvatamist võtt iist Mooste valla Suurõmõtsa külä miis Paalmani Kalju (64), kiä Linaagro firmat vidä ja 60 hektäri pääl õlilinna kasvatas.
Linalaadal möi Linaagro linaõlli ja -jahhu. Õlli om kattõ sorti – nuu, minka puud kokko määri, ja nuu, midä sisse süvvä. «Tohtri ütlese, et linaõli om tervüses,» ütel’ Kalju. Kiä juu 30-40 grammi linaõlli pääväh, tuu pidä tervüsehätile parõmbalõ vasta.
«Ega linaõli väega hää maiguga ei olõ,» selet’ Kalju. «Tuuperäst teimi edimäidsi muu maiguga õlisit kah.» Vahtsõ õlisordi – basiiliku- ja sidrunimaiguga – olli linalaada pääl müvvä edimäst kõrda.
| |
| | Paalmani Kalju ja Kaie linalaadal. Pentsa Kristina pilt | | | |
Ka linajahu seeh omma hää ainõ, mis avitasõ siitmist ja tervüst praavita. Linajahhu võit panda näütüses keefiri, jogurti, pudro, kotlette vai küdsetävä kraami sisse.
Määndse lina-as’a kõgõ inämb kaubas läävä, tuu jätt’ katõssa aastakka linna kasvatanu Kalju hindä teedä. Külh selet’ tä tuud, mille olõ-i mõtõt Eestih kasvata kivvulinna, midä saasi pruuki linadsõ rõiva vai kabla tegemise jaos.
Kas kasvatat õlilinna, kivvulinna vai nissu, PRIA käest saat tukõ iks ütepall’o. A linna olõ-i kohegi müvvä. «Eestih olõ-i linavart ümbretüütäjät tüüstüst,» kõnõl’ Kalju. Pärnu linavabrikut taheti ello herätä, a Euruupa Liit otsust’, et linakasvatust toetas õnnõ «vannoh» Euruupa Liidu riikeh. «Ku olõs tüüstüs, olõs kasvatajit kah,» usk Kalju.
Linatakku tuvvas mi maalõ kõgõ inämb Prantsusmaalt ja Belgiäst, kiä omma Euruupa kõgõ suurõmba linakasvataja. A umal aol olli mi kandih, lõunõ puul Imäjõkõ Eesti kõgõ suurõmba linakasvataja. No om pääd nõstnu arvaminõ, et mi piässi tuud perändüst hoitma ja edesi viimä.
Mooste linalaada pääl linataku keträmist näüdänü ja opanu Pensa Margit (40) om üts sääne inemine, kiä taht alalõ hoita mi kandih olnuid kombit, kuis linaga ümbre kävvü. Margit eläs Võrol ja opp Villändi kultuuriakadeemiäh peränditehnoloogiat.
Timä jutu perrä om tuust, kuimuudu lambavillast langa kedrädä, teedüst külh, a tuust, kuimuudu linast nüüri saat, olõ ei. Vokk om Eestin olnu õnnõ 200 aastat, innembi tetti takunüüri iks kedervarrõ vai pulga pääl.
Margitil vidi: tä sai koolipraktikalõ üte päält 90aastadsõ Villändi naasõ mano, kiä opas’ tälle, kuimuudu takust nüüri tetäs. A pall’o tarkust om joba kaoma lännü. Esiki Margiti oppaja ei tiiä tuud, kuimuudu kedervarrõga linna kedrädä.
Et mi kandih olnu kivvulina kasvatamisõ ja tuust kabla ja rõiva tegemise tarkuisi vahtsõst ello herätä, tuus avida-i Margiti jutu perrä õnnõ inemiisi tahtmisõst, riik pidänü iks uma ola kah ala pandma.
Linadsõ rõiva väärtüst näütäs kasvai tuu, et lina om viis kõrda lämmämb ku vill ja 15 kõrda lämmämb ku siid.
| | |
|
|
|