Nummõr' 289
Põimukuu 6. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Moosten sündü savikivitehas
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibminõ Kuningamäel
  •  
  • Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • 25. Kaika suvõülikuul Moosten 9.–11.08.
  • Elo
     
  • Mooste – Eesti lina var’opaik
  •  
  • Mooste mõisa Härmätarõl om kudaja pernaanõ
  •  
  • Suvõülikuuli vidä luudusõ- ja muusigamiis Kalla Urmas
  • Märgotus
     
  • Puura Väino: Võrumaal ei tunnõ ma millestki puudust!
  •  
  • Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlas
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Peramine külg
     
      
     
    Välläkaivõtu Kuningamäe ehk Mõrgi liinamäe vall.
    Harju Ülle pilt.
     
     
    Välläkaibminõ Kuningamäel
     
    Tarto ülikooli välläkaibja omma päält nädäli Väimälä ja Tsolgo vaihõl Mõrgi liinamäke ehk Kuningamäke kaibnu, et selges saia, kavva sääl om eletü.

    11. aastagasaal, viikingiao lõpun om Kuningamäel viil elo käünü: taad näütäse kirjuga potikilda. «Kuna tan elo algus om olnu, tuud näütäs hüdsepruuv,» ütel välläkaibmiisi juht, aoluulanõ Valgu Heiki. Varatsõmba hüdseproovi perrä om eletü sääl joba 6.–8. aastagasaal.

    Kost om Kuningamäe nimi tulnu? «Rahvajutt kõnõlõs külh, et Roodsi kuningas om söönü seo mäe pääl, a tuu jutt om vast päält Roodsi aigu mano tulnu,» arvas’ Heiki. «Tiidmine, et tan om kuning elänü, om vast tuhat aastat põlvõst põlvõ edesi lännü. Kuningas ehk paiklik päämiis ja timä hõim elli tan 300–500 aastakka.»

    Mõrgi Kuningamägi oll’ köüdedü Võhandu viitiiga, olnu kauba kokkoostmisõ süstemin: «Naha ja muu kauba lätsivä Pihkva järvele, edesi suurõ Pihkva turu pääle ja viikingide kätte,» ütel’ Heiki.

    Arvada jäeti Kuningamägi maaha sis, ku tõsõki viikingiao kaubateiega köüdedü liinamäe Võromaal. «Truuta, Paloveere, Rõugõ kah – ku vürst Jaroslav läts Tartolõ tšuudõ vasta (1030. aastaga ümbre – UL), sis paloti tuu sama sõaga kõik nuu liinamäe maaha,» selet’ Valgu Heiki.

    Mõrgi liinamäke uuriti katõst kotussõst. «Valli tuu otsa puhastimi vallalõ, midä buldooser 1975. aastal tii pääle tougas’ – Kirovi kolhoosil oll’ sis hää autoga peomoona mäe pääle vitä,» selet’ Valgu Heiki. Buldooser lahksõ valli peris kõvastõ.

    «Tahtsõmi tiidä, mitu ehitüsjärku liinamäel om,» ütel’ Valgu Heiki. «Päämise valli pääl om kats tükkü ja õkva valli pääl om elämine nätä: maa seen omma koldõkivi ja potikilda. Tuu kihi all om suur palamise kiht: kolmõ meetri laiudsõlt paksu hüdse. Sääl om olnu valli pääl kindlustus, miä om sis maha palanu.»

    Tõnõ kaibmiskotus oll’ linnusõ hoovi pääl, midä buldooser es putu. «Sääl om üts väega põnnõv kotus: must mulk, palanu kivvõ täüs,» ütel’ Valgu Heiki. «Sääl om ka pall’o potikildõ ja eläjäluid. Tuu om vast olnu määnegi tarõalonõ kuup, kon om söögikraami hoitu. Setomaal omma viil parhillagi alalõ sändse lihtsa maasse kaivõtu mulgu põrmandu all, 60-70 cm sügävä.»

    Lehekuun kaibsõ Valgu Heiki uurmispunt ka Paloveere liinamäke Vahtsõliina kihlkunnan. Seo suvi om näil plaan viil minnä kaibma Uandi liinamäke Otõpää lähkül. Valgu Heiki ütel’, et Otõpää ja Rõugõ omma olnu Lõunõhummogu-Eesti kõgõ tähtsämbä kandsi, kon om järjest elo käünü.

    õ
    Harju Ülle

     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin