| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
Kaupa ja inemiisi om veetü ütest paigast tõistõ ekämuudu. Vanal Eesti Vabariigi aol parvõtõdi Võromaal tihtipääle palkõ ütest paigast tõistõ.
Väega kinäste om palgiparvõtamisõst kirotanu Raidaru Volli uman raamatun «Poisid tänavalt»: «Jõõsuu lähkül järve pääl, surut üte külega vasta viiviirt, mustõnd’ pikk palgiparv. Mehe, pootshaagi peon, as’ativa parvõ pääl, karatõn kergele üte palgiotsa päält tõsõ pääle.
«Läämi kaema,» tekk’ Niki vihje. Sepo oll’ kõrraga nõun. Poisi käändsevä tii päält põllupindre pääle ja lätsi tuud piten alla järve viirde.
Sinnä jõudnu, näivä nä, et torm oll’ pikä palgiparvõ mitmõst paigast purus tõmmanu ja vasta järveviirt visanu. Mehe olli hoolõga ammõtin parvõ vahtsõst kokkosäädmisega.
Poisi lätsi läbi madala vii palgõni ja ronõva parvõ pääle. Kats noorõmbat miist kaksõva parajalõ pootshaakõga vettünüt veerepalki tõisilõ ligembäle, a vanõmb vuntsõga miis, must allavaonu viiriga kübärälotu pään, käändse palgi otsa ristiolõvidõ palkõ külge paiuväädiga kinni.»
Edesi lugõgõ joba esi.
Täämbädsel aol Rõugõ kandin palkõ ei parvõtõda, a egä suvi peetäs paadirallit.
Seo jutu illustriirmises passis Korgõpalu piltnigu Eomoisa Jaani pilt parvõpoissõst Pärlijõõl 1930. aastal. Sääl om palgiparvõtamisõ tüü kinäste nätä. Tüü, miä nõud umajago mõistmist ja har’otamist.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja | |
|
|
|